Lahkumise kook

Kunagi ütlesin H-le, et tahan proovida ühte alkoholiga kooki teha, et kas ta oleks nii kena ja prooviks siis seda kooki. Ja kui vähegi kõlbab, siis sööb ära. Ta oli nõus.

Kuna mul on potentsiaalne kolimine n-ö ukse ees. Siis otsustasin selle koogi ära teha.

Tooraine, millest ma koogi kokku segasin.

Selle “Kiiu Torniga” oli huvitav lugu. Ma kardan alkoholi osta, sest kardan, et asotsiaalid hakkavad ligi tikkuma. Aga seda ostes ma nagu ei kartnud, sest mina mõtlen, et see on kvaliteet alkohol ja see vast ei meelita asotsiaalset inimest ligi.

Aga ikka… Minu ees oli üks “pohmaka” järgi lõhnav mees. Ja kui ma olin oma asjad ära maksnud ja hakkasin asju kotti panema, siis see mees tegi seda musi-häälet ja ütles, et tahab minuga rääkida.

Ma eirasin seda täiega. Sest ega ma midagi ilusat ei oleks öelnud, kui ma oleksin suu lahti teinud. Nii väga tahtsin öelda, et ma tean jah, millest ta rääkida tahab, et tema tahab minu jooki endale.

Ma ostsin ju ka küpsetamise šokolaadi… H arvas, et äkki ma näen nii pehmo välja, et nad loodavad minu käest lonksu saada… Ma ei taha nii pehmo välja näha… Peab vist Ženja juurde minema, oma stiili muutma… Aga ta on nüüd ju Prantsusmaal…

Need kirsid on H omad. St olid. Ja neid oli pool pakki ja kõik panin sisse.

Kasutasin seda suuremat topsi. S.o 1 dl. Kaks topsi panin Kiiu Torni, kaks kohvi panin topsi sisse ja lisasin sinna siis vett (kange kohv, et saada mõrudamat maitset), kohvikoort panin ka ühe topsi jagu. Natuke panin jahu juurde (tavalist nisujahu), sest asi läks juba liiga vedelaks.

Ja ahjus oli 30 minutit, 200 kraadi juures. Pärast keerasin kuumuse kinni ja pesin oma trenniriided ära ja siis võtsin selle ahjust välja.

Siis elasin end koogi peal välja. Torkisin seda noaga ja kujutasin ette, et see esindab woodo-mehi, kõiki neid, kelle vastu on mul tuded olnud, aga ühepoolsed. Ehk siis vastu-tundeid pole olnud… Ja tulemus on see:

Tegelt oli vinske kook. Pole kõiki auke näha ja nuga ma keerasin seal sees…

Sulatasin šokolaadi peale. Väikse tassi jagu panin vett ka, sest mass läks väga paksuks ja 5 tl jagu panin ka Kiiu Torni. Ja seal pean on ka Kiiu Torn. Oleksin võinud šokolaadi alla seda panna, aga see mõte tuli natuke liiga hilja.

Nüüd valasin seda Kiiu Torni pealt ära.

Ja tulemus on see. H-le lahkumise kook. Oli tore ja hea, et lahti sai. Hea on nii temal kui ka minul. (Kuigi pole veel lahti saanud. Lähen ju korterit vaatama 4. märts, kui see veel alles on.)

Mõne pildi peal on lippu ka näha, see on eelmisest aastast sela olnud. Ma olen ju patrioot.

Ma küll sättisin seda kooki ja muid asju, aga ega väga isuäratav ja ilus see välja ei näe. Kuid ma siiski püüdsin.

Natuke kooki maitsesin, vormi külge oli kinni jäänud. Mulle küll see väga maitsev ei tundunud. Kui ma neid asju kokku segasin, siis lõhn oli supper hea ja kui ta ahjus küpses, siis oli ka hea lõhn. Kuid ma kardan, et maitse pole just suurem asi.

Ühe koogiga oli umbes sama arvamus, aga lõpuks oli ikka väga maitsev. Igatahes.. H lubas selle ära süüa. Ma arvan, et ma ei taha ühte tükki ka maitsta. Ei kutsu see mind küll sööma…

Aga kui H sööb ja väga kiidab, siis proovin ka.

Miks ma alkoholiga kooki tahtsin teha, kui ma ise alkoholi üldse ei tarbi ja kooki ka nagu ise ei taha süüa… Ma mõtlesin, et äkki suudan midagi täiesti uut ja geniaalset (üliandekat) valmis küpsetada. Teen mingi suure läbimurde…