Kuidas mehed flirdivad?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Täna käisin hommikul jooksmas. Nii varasesse aega on tekkinud jalgrattureid. Mõni on nagu koolipoiss (koolikotiga ja linnarõivais), üks poiss laseb lenksust lahti kui ma talle vast jooksen. Demonstreerib, et oskab käed lahti rattaga sõita. Kusjuures natuke avaldab see mulle muljet, sest mina ei oska (nii pikalt ja kergelt ülesmäge kindlasti mitte). :D

Aga siis on ka sporti-tegevaid rattureid. Üks sõitis mulle vast ja lehvitas. Mul prille polnud ja seega nägin vaid üht kogu, mis minule läheneb. Tundus, et tegu on jalgratturiga. Ma veel mõttes kirusin, et miks ta ei või teisele poole minna või miks ta nii lähedalt peab minust mööduma. (“Äkki tahab mind alla ajada.”)

Ja kui ta oli 1-2 meetri kaugusel minust, siis nägin, et ta lehvitab. Oletan, et mulle, sest minu taga oli vaid mets. Äkki arvas, midn tundvat, meenutasin talle kedagi…

Aga mina… Ma olin tank nagu alati. Jooksin edasi nagu poleks midagi olnud ja võib-olla kortsutasin kulmu, sest esialgu mind häiris, et ta minust nii lähedalt mööda sõidab.

Tavaliselt ma süvenen nii oma mõtetesse või kuulan süvenenult muusikat, et ma ei pane üldse tähele, mis minu ümber toimub. Seega võib olla neid noormehi mitmeid, kes mulle lehvitavad või püüavad muulmoel minuga kontakti saada, aga mina totaalselt eiran neid.

Ma kujutan ette, kui söögikohas tuleks minu juurde noormees, kes küsiks, et kas siia tohib istuda (viidates kohale minu laua ääres). Siis vastaksin naeratades, et muidugi ja lisaksin, et ma kohe lõpetan, et Teile ruumi teha. :D

H kunagi küsis, et kuidas minule peaks lähenema… Mmmm… Mõtlen, mõtlen… Tollel korral ma ei mõelnudki välja. Ütlesin, et otse ja ilma keerutamata.

Mõtlen ka selle A2 peale. Ta tõi mu ära. Ma eeldasin, et tal on kiire, et sõbrad ootavad teda (ta pidavat minema grillima). Ja siis lippasin ma kiirelt autost välja ja kadusin. Tema võib-olla arvas, et ma väljendasin sellega ebasümpaatiat (vastumeelsust) tema suhtes.

Üldiselt vist neiud ikka jutustavad mõned minutitki enne kui lahkuvad autost. Aga mina jooksin peaaegu poole sõna pealt. Ta ütles, et suhtleme veel ja ma vastasin nii jooksupealt, et muidugi suhtleme veel. (Võis jääda ka mulje, et olen sarkastiline… või midagi..)

Miks ei võiks elu ja suhtlemine olla lihtne ning otse? Miks on vaja sellist hämamist ja vihjetamist?

***

Kui (võõras) noormees tuleks mu juurde ja ütleks, et tahab minuga seksida. Noh, ega ma selle üle nüüd väga ei rõõmustaks. Kuid selle juures oleks hea see, et me ei raiskaks teine-teise aega. Ma ütleks otse, et ma pole huvitatud (kui mul paha tuju on, siis kasutaksin käredamat väljendit), aga asi saaks kiiresti selgeks. Ta saab oma n-ö pakkumise teha või soovi esitada uuele neiule.

Kui (võõras) noormees tuleks ja ütleks: “Tere neiu, sa oled nii ilus/kena.” Noh, see ei viiks ka kuhugi. Tore kuulda, vahel taipan komplimendi eest tänada vahel mitte. (Mõtleksin, et ju ta seksi tahab, mis muud…)

Minu puhul teeb asja keeruliseks veel see, et minu tähelepanu on raske saada. Näed, isegi lehvitamine ei aita. Ma jooksen nagu tank inimesest mööda.

Tähelepanu saamiseks aitaks minust kinnihaaramine, mu tee takistamine… Aga see on natuke ohtlik, sest ma kannan pipragaasi kaasas (ka jooksmas käies). Kuigi see ei ole mul nii kättesaadav, et ma koheselt reageerida suudaks.

Selline käperdamine on ebameeldiv. Ma üldiselt väldin füüsilist kontakti. Vahelduva eduga püüan sisse harjutada seda tervituse kallist ja hüvastijätu kallit…

Ma arvan siiski, et minu tee tõkestamine on üks võimalus kontakti saada. (Kuigi on juhtunud, et siis teen ma lihtsalt suurema poogna ja lähen ikka edasi.) :D Mõttetu teema, ma jäängi mehetuks. :D See, kes suudab mind köita või mulle muljet avaldada peab ikka väga sihikindel, enesekindel ja ma ei tea, mis kõik olema. :D

Liialt pealekäimisega võib olukord muutuda ahistavaks. See on selline täppis-töö, tuleb leida see õige kogus nahhaalsust, julgust, enesekindlust ja eristumist…

Igatahes… Kui kuidagi on minuga kontakt saadud (silmside), siis tuleks olla otsekihene. Ma olen mõelnud, et kõige tõhusam oleks öelda: “Neiu, sa tundud huvitav ja ma tahaksin sind paremini tundam õppida.” See poleks hea sõnastus, ma mõtlen kohe, et “tundma õppida” tähendab, midagi füüsilist.. :D Pigem siis… “ma tahaksin sinust rohkem teada saada”.

Kuna ma olen selline “lillelaps” (mõtlen naiivne ja kohati lapsik), siis võib juttu alustada ka mingi ajuvabadusega. Nt. “ma vedasin sõpradega kihla, et ma võtan täna endale naise. Kas sa võtaksid ainult täna selle naise rolli enda peale?” (Kui noormees on huvitav ja natuke nägus, siis tunduks põnev vaheldus. Vähemalt minu fantaasiataes.) :D

Aga võib ka tulla minu kõrvale ja hakata rääkima nagu vana tuttavaga. Umbes nii, et “mis sa arvad, kas täna praadida õhtuks kartulit või võtta üks õlle ja pakk krõpse?” Arvestades mind, siis ma mängiks kaasa. Või kui tuju pole, siis ma vähemalt naerataks kelmikalt. Tekiks paus. Ma mõtleks välja midagi naljakat või noormehel hakkab ebamugav ja ta teeb oma teise käigub (julge jätkab, arg jookseb ära ja minusugune vaatleja ootab ning vaatab, mis juhtuma hakkab, kuidas teine pool reageerib).

Ma arvan, et neid nano-vihjeid ma ei hakka kunagi mõistma ega neist aru saama. Ma enam isegi mitte ei püüa seda teha.

See käega viipamine on juba märgatavam asi, aga siiski jääb kahtlus, et kas mulle viibati või äkki oli see niisama (oh, nägin tuttavat nägu, annan talle märku, et ma tundsin ta ära)…

Seda käeviipamist näen ma ju väga hilja, sest mul pole prille peas… Hakka või prillidega jooksmas käima. :D See oleks koom… (st koomiline). Prillid läheksid uduseks (noh, siis näeksid ka teised, et ma ei näe). Siis kukuvad eest ära. Ühes käes hoian kindaid ja teise käega prille, mida veel… laenan ühe lapse mõne näpu otsa? :D Läätsed on kallid ja mu silmad on nii kuivad, et need ei püsi hästi…

***

Ma olen oma otsuse teinud, et Flirticu konto panen kinni. Kohtun viimase (vist järjekorras viies) noormehega ja siis on tolle kohaga kõik.

Mõtlesin, et äkki peaksin spordiüritustel käima. Äkki seal käib ilusat ja vabat kraami. Tavaliselt ilusmees ei ole vaba mees…

Eesmärk nagu polegi meest saada. (Kuigi midagi suhtelaadset oleks tore.) Eesmärk on leida hea sõeber, kellega suvi huvitavaks muuta või mõni nädalavahetus…

Miks meessoost, miks mitte naissoost? Mul on kohutavad eelarvamused. Olen harjunud meestega suhtlema ja tunnen nende seltskonnas end vabamalt. Naised tunduvad olevat kriitilisemad ja võrdlevamad ning salakavalad (mõtlen seda, et seltskonnas ollakse sõbrannad ja kui minnakse ära, siis seljataga ollakse õelad.) Ma ikka juhtun olema valel ajal ja vales kohas ning hästi nõme on kuulda, et “see Minny on nii imelik tüdruk” või “see pole normaalne, et ta alkoholi ei joo” või ma ei tea, mida veel… See on kohutavalt ebamugav olukord.

Mulle meeldib see Kristel Aaslaid või see kuvand, mis on talle tekkinud seoses “Padjaklubi” ja muu avaliku esinemisega. Vot selline naissoost sõbranna oleks tore. Enesekindel, eelarvamuste vaba, mitte kriitiline, aus ja otsekohene, mitte peenutseja… Keskseks jututeemaks ei ole välimus ja kaal ning kilokalorid, trenn.

Pean endale tuhka pähe raputama, sest mina nt. kipun nendel teemadel rääkima. Söögiteemat eiran, aga trenni mainin ära. Ma tahan sellega end upitada, saada kiitust… Ma ei tea… Mulle ei meeldi see, et ma nii teen. Püüan end muuta.

Ma tean, et ma suudan sellistest teemadest paremini hoiduda kui mu kursaõde. Tema puhul võib stopperiga aega võtta, kuna ta mainib ära, et on kaalus juurde võtnud ja oleks vaja trenni teha või et koogitükki ta ei võta.

H juures läks mul see kaaluteemast hoidumine üle käte. Ma sain sellest aru ja püüdsin end tagsi hoida. Kui mul hakkas suust tulema märkus minu paksuse kohta või nii, siis vaikisin, aga H lõpetas ise mu lause ära või hakkas nokkima ja siis ma jätkasin seda teemat.

H ikka küsis, et kas ma ikka veel püüan kaalust alla võtta. Siis vastasin, et olen loobunud, et paksule on määratud paks olemine… Ja kui ta nägi mind end kaalumas, siis märkis, et ma pole ju seda lõpetanud…

Ma ise arvan, et see pole pärsi kaalu-langetamise rütmis elamine. Muidugi on mul hea meel, kui kaal langeb ja piha läheb peenemaks ja tagumik rohkem trimmi. Aga see pole eesmärk. Minu eesmärk on, et kaal ei tõuseks, et see oleks stabiilne.

Kusjuures ma kardan isegi suurt kaalulangust. See ei motiveeri mind rohkem trenni tegema ja end näljutama. Suur kaalulangus tähendab minu jaoks seda, et kohe tuleb mul meeletu isu ja ma söön üle ning kaal hakkab tõusma kaks korda sama palju kui oli langus. Ja selles hirmus ma söön midagi (isegi siis, kui kõht ei ole tühi), nt. õuna, koogi, šokolaadi… Kusjuures, see ei ole preemia, see on kõhutäide ja maitse elamus/nauding.

Jooksma ma ka ei lähe sellepärast, et kaal langeks. Vahel on jooksmine lihtsalt enese proovile panemine, et välja selgitada, kas ma suudan end välja ajada, kas ma saan hakkama… Ja teiselt poolt on see tervise jaoks, et ma ei hakkaks trepist käies hingeldama ja siis on see ka selle jaoks, et kaal püsiks…

Kusjuures… Ma olen selle jooksmisega üle pingutanud. Tegin pilti ja kui ma pingutasin, siis oli selgelt kõhulihaseid näha. Isegi nii selgelt, et need jäid pildile. (Ma ei pane pilti siia. Vast aitab enese keha eksponeerimisest.) Kuigi lihaseid on näha vaid siis, kui ma kõhu sisse tõmban ja lihased puhvi ajan… Siiski mul tekkis hirm… Hirm, et olen liialt pingutanud… See täehandab seda, et mu keha on trenniga (tihti pika maa jooksmisega) harjunud. (Vahepeal käisin kuus päeva nädalas jooksmas ja seda mitu nädalat järjest). Ja nüüd, kui tööle lähen, siis lähen paksuks, sest koormus kaob väga järsku.

Seega… ma püüan oma jooksmisi koomale tõmmata. Loodan, et suudan kord nädalas jooksmas käia (töö kõrvalt)… Ja postitantsu-trenni pole ma ka veel jõudnud… Ja see magistritöö… :D

Tasa ja targu… Sukeldun nüüd taas magistritöö faili…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

5 kommentaari postitusele Kuidas mehed flirdivad?

  1. Roland kirjutab:

    Ma jäin vist ka suu lahti hämmingusse, kui Hessi juures kokku saime :)

  2. Roland kirjutab:

    No see kallistamine tundus nii ootamatu, mõtlesin, et keegi on suremas või püüad mingit uut moodi kägistamist harjutada. Enne hoidsid eemale nagu ebola viirusest…

    Ei nurise, aga alguses mõtlesin küll, mis nüüd lahti on… :D

    Samas, veidike tundus, et tunned ise ebamugavalt… Ma olen küll su paar korda peaaegu pikali lükanud, kuna kui ringi vaatan, siis ma sammun vasakule-paremale ja Sulle otsa :P

  3. siam kirjutab:

    Rattur lehvitas ilmselt ikka selleks, et märku anda, et läheneb ja teaksid koomale võtta :) Ma olen kindel, et kena sa oled, aga seda, et ratturid lehvitaksid flirdi eesmärgil, aga sõnagi ei ütleks ja et oleks ikkagi külgelöömine kõik see, seda ma ei usu :)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ok. Siis ma ei vaeva enam oma pead sellega.
      Järgmine kord kui mulle tundub, et keegi lehvitab, siis tean, et see ei ole tähelepanu saamiseks ja see ei ole flirtimine. :D

Leave a Reply to siam Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>