Ei tea, kurdaks natuke ve?

Kunagi ma alustasin suure õhinaga hommikust jooksmist. (Vist alates veebruari kuust, ei viitsi seda fakti kontrollida.) Siis rääkisin ja kirjutasin, et ärkan kell viis ja see pole üldsegi mitte raske.

Mõni inimene oli üllatunud ja küsis, et kuidas ma seda suudan ja et ma olen nii tubli. Ma siis mõtlesin, et see pole ju keeruline.

Nüüd enam ei saa. Ma ei saa end voodist välja kell 5 ja jooksmine on ka nii vastumeelt, et selle 10 km jooksul ei hakka see mulle meeldima ja see allamäge jooksmine ka mitte.

See on juba vähemalt teine nädal, kus ma püüan kell 5 ülesse saada. Aga ei õnnestu vanasse rütmi tagasi jõuda. Kogu protsessi tuleb alustada nullist.

***

Tänane hommik. Äratus heliseb kell 5:00. Teen silmad lahti, vaatan läbi kardina, et päikest pole (mõtlen, et tänaseks ju lubati päikest). Otsustan, et ei lähe rullikutega sõitma, sest ilm ei ole ilus ja tee on pikk ja igav ning mina olen ärateeninud veel ühe mõnusa uinaku… Keeran teise külje ja magan edasi. Ometi olin ma täiesti ärkvel.

Kell 6:00 tegin silmad uuesti lahti. Oi, päike on kusagilt tulnud. Ma oleksin võinud ju rullitama minna. Sain enda peale pahaseks.

Rullitades oleks mul kulunud 3-4 tundi. Seega natuke võin ju veel lamada ja siis jooksma minna.

Kell sai 7:00. Ei, Minny. Nii ei saa. Marss ülesse ja jooksma. Päevavaras selline!

Ajasin siis end ülesse, panin jooksuriided selga ja läksin jooksma.

***

Sellel kellaajal on inimesi palju. Seega ülesmäge pidin ma suure rahvamassi taga jalutama, sest ma ei pääsenud neist mööda. Sain natuke pahaseks (enda peale, et jooskmise nii hiliseks jätsin).

Palav oli, sest päike oli kõrgel. Need väiksed putukad ründasid mind (ninna, suhu, silma).

Ja lõpetuseks. Sellel kellaaja ratturid on nii ülbed ja nõmedad. Üks rattur näitas, et ma peaksin teisel pool tee ääres jooksma. Kas tal oli siis raske natuke kõrvale keerata. Ma kohe kiuste ei teinud sellest väljaga, jätkasin oma rajal. Ma olen harjunud nii ja kusagil pole kirjutatud, et nii ei tohi ja ma ei näe, et see peaks eriti kedagi häirima. Kõik saavad omad liikumised tehtud, ainult mingid friigid ajavad oma õigust ja põhimõtet taga.

See oli nii ebameeldiv kogemus, et ma loodan, et hirm selle olukorra kordumise ees, ajab mu homme voodist varem välja.

***

Kuid jooksmine ei rahulda mind enam. Vasak puus ka valutab. Tavaliselt inimesed vist ei lähe jooksma kui ollakse vigane, aga mina just mõtlen, et äkki joostes läheb see liiges ise korda. Tegelikult peaksin ma tegema põlvetõsteid, aga sellisel kellaajal on palju inimesi ja ma ei julge. (Inimesed saavad aru, et ma pole normaalne.) :D

Igatahes. See valu puusas muutis jooksmise veelgi vastumeelsemaks. Ja siis tekkis valu ka vasaku jala säärde ja labajala liigendkohta. Ma mõtlesin, et äkki tuleks see jalg üldse maha võtta, kui see jamab juba alates puusast. :D (See oli must-huumor.)

***

Minul on kindel plaan, et mina nüüd hakkan rulluisutama vahelduseks. Aga siis peaksin ma hästi vara ärkama, sest muidu jään ma inimestele ette ja nemad jäävad mulle ette. Ma ei oska pidurdada ja kui minusugune kangekaelne tropp mulle n-ö vastas-suunas vastu jookseb, siis see ümber põikamine on keeruline. :D (Taha vaadates võin ma tasakaalu kaotada ja kukkuda.)

***

Homme hommikul püüan ma katsetada seda tehnikat, et esmalt sean eesmärgiks tõsta üks jalg voodist välja, siis teine. Seejärel trenniriided selga, siis ukselukk lahti keerata ja üks samm ning teine samm. Kaugemale ei mõtle. Mõtlen vaid oma pisikestele eesmärkidele ja püüan neid tabada nagu õmblusmasina nõel riiet õmmeldes… :D

Saan ma siis lõpuks selle buldooseri enda kontrolli alla või mitte? Ai, ma vihkan isegi seda kui ma iseennast ja oma soove ning tahtmisi ei suuda kontrollida. :D Ei allu iseendale. :D

Rubriigid: Blogi prügikast, Määratlemata, Minny hala ja kurtmine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>