Leidsin siin mingi “leht” koha. Hakkasin seda funktsiooni ka kasutama. Vaatasin, et see võimalus oli juba 2012. aastal olemas, ma alles nüüd nägin. Aga asi seegi. 
Ma püüan täna pikemalt mitte kirjutada. Minu enesetunne on kohutav, mõtted on kuhutavad.
Püüan end kokkuvõtta.
Aga ühe asja ma kurdan küll ära.
Mina kogusin julgust, et emale öelda, et ma esmalt saadan kohaliku linna ettevõtetele kirja, et soovin seal töötada ja alles siis hakkan väljaspoolt tööd otsima. (Ma ei julgenud emale öelda, et kohalikud kirjad saadan ma augusti lõpus või septembris. Ma ei tea, miks ma emat kardan. Ta pole üldse kuri. Aga ma ei taha talle pettumust valmistada, kuid tunnen, et teen seda…)
Igatahes… Olin just öelnud, et ma ei vaata tööd kaugemalt enne, kui olen saatnud kohalikele kirjad ja olen natuke lootust kaotanud. (Muidugi terminid “kauge” ja “lähedal” tuleks vist ka selgeks rääkida. Tema jaoks on 60 km lähedal ja 120-150 km on kaugel. Minu jaoks on 7 km lähedal ja 60 km on juba väga kaugel. Aga see selleks.)
Ema võttis kohe pärast seda lahti tööpakkumiste lehe ja hakkas mulle kaugeid töökohti pakkuma (minu mõistes kaugeid). “Kandideeri kohe, homme kuulutus aegub.”) Ma olin enne seda töökuulutusi vaadanud ja seda taani keelt nuputanud ning proovinud ka inglise keeles lugeda. Jõudsin end roheliseks vihastada ja see ema lüke ajas mind närvi. Ma oleksin nutma hakanud, aga ma kasutasin teist moodust oma emotsiooni väljendamiseks. Ma kõndisin vaikselt ja ülbelt minema. Sry ema, selline ma olen. (“Ema, anna mul andeks, ma olen hull…” – ansambel Põhja-Tallinn).
Nüüd püüan ma end taas kokku võtta ja vähemalt püüda oma CV-d inglise keelde tõlkida.
Taani keelt pole ma täna üldse õppinud. Mul on juba viha selle keele vastu ja seega ei jää midagi meelde. Püüan leida motivatsiooni.
Saan aru, et võõrsil on vaja kõigil kohe ellu jääda,aga mina ei ajaks oma last mitu kuud tööle. Jumal,keelt ei mõista,ümbruskondlik kultuur/olme teistmoodi,võõr-ahastus alles peal! Ja miks ta pressib sind nii kaugele? Minu arvates on kohutav,kui keegi käib Tallinnast Tartussegi tööl !Kogu elu koosneb ainult loksumisest transpordis!? Täiesti jube!
Ma ei tea, kas EL direktiivist tuleneb see (või s.o Taani siseasi), aga EL kodanik võib siin viibida 3 kuud, tööd otsides 6 kuud (v.a Põhjamaade kodanikud, nt Rootsi, Norra, Soome…).
Et töö-otsijaks saada, siis peab ennast Taani sisse kirjutama ja saama mingi numbri. Tööotsijana tuleb kusagil agentuuris end kirja panna ja sealt hakatakse töökohti pakkuma ja kui ma seda vastu ei võta, siis ei saa toetust (selle päeva eest). Igatahes, kohustus on vastu võtta töökohti, mis on kuni 300 km kaugusel (ema ei teadnud, kas üks ots või kaks).
Agentuurist helistatakse ja siis standardi järgi tuleb kohe kihutama hakata töökoha poole. Iga päev (v.a laupäev ja pühapäev vist) tuleb olla telefoni valmis ja kohe joosta töö peale.
Ema ütleb, et rongi ja bussiliiklus on hea. Lähim bussipeatus on mulle u 4 km kaugusel. Ma pole ise neid transpordivahendeid proovinud. Google maps pakub kesisemat bussiliiklust.
Ma ise arvan, et 1-2 aastat tuleb natuke vireleda, aga kui keel natukenegi selgem on, siis saan juba mina töökohta valida ja võtta midagi lähemalt.
Siin on jah natuke kummaline, et töökohad nii kaugel on, samas maanteel on max kiirus 80 km/h (Eestis on 90 km/h). Eks tuleb harjuda ja oma elu vastavalt sellele kohendada.
Ema otseselt ei sunni mind. Ta tahab aidata, aga me oleme nii võõrdunud juba, et meie soovid ja nägemused ei kattu.
Nt täna selgus, et tema oli aru saanud, et ma tahan väga keeltekooli minna. Ma ütlesin, et ma tahan keelt ise õppida ja keeltekool tekitab mulle vaid lisapingeid.
Hetkel ma ise ka ei tea, mis on minu jaoks prioriteet. Püüan asjad enda jaoks selgeks mõelda.
Ühistranspordi sõiduplaanid:
http://www.rejseplanen.dk/bin/query.exe/en
Tänan. Uurin kohe järgi.