Kirun natuke

Esiteks. See hammas, mida lapiti mul Tallinnas, sellest tuli nüüd tükk ära ja juba teist päeva valutab. Selline närvi-valu on. Kuigi minu teada tõmmati sealt närv välja. Võib-olla oli kaks närvi? Teine jäi tõmbamata. Olen maru vihane. Ma ei saa tagasi ka minna, sest olen väga kaugel. Aga arve on alles ja seadusest tulenev pretensioonide esitamise aeg ka veel peaks kestma.

Ma püüan end harjutada mõttega, et lagunemisprotsess on alanud. Varsti on seal mul tühi auk.

Jah… Minu unistuste prints kimaks minust (hambutust vanamutist) mööda oma valge hobusega. Aga noh… Eks ma lehvitan järgi või teen kõvasti jooksutrenni, äkki jõuan neile järele. :D

Meenus, et üks hommik käisin jooksmas, siis tee ääres põllul oli üks lehm. Musta-valge kkirju. Vaatas mind. Mul tekkis muie näole. Mõtlesin, et kirjutan postituse, et üks paks lehm istus tee ääres ja sõi ning vahtis mulle järele, kui ma jooksmas käisin. Ja oleksin pannud siis pildi ka. (Ei olnudki mingi eit, vaid tegu oli ehtsa piima andva lehmaga, sarved ja saba…) :D

***

Teist teemat ka. Oma CV sain läbi raskuste inglise keelde. Mitu päeva pusisin. Mul on tunne, et ema sõber ei saali mind. Noh, et ta tahab, et ma juba taani keelt räägiksin ja peab mind laisaks. Võib-olla kujutan ma seda vaid ette. Ma ei tea.

Täna hakkasin CV-d taani keeles kirjutama. :D Magistrikraad on neil hoopis teisiti. Google tõlge ei tunne seda sõna (kollasin Kopenhaageni ülikooli lehel). Selle probleemi sain lahendatud.

Aga… Eestis on bakalaureuse õpe ja rakenduslik õpe samaväärsed, aga… Teistes riikides ei tehta neil kahel vahet. Kutseõpe on midagi muud ja inseneriõpe ka. Kusjuures inseneriõpe on vist samaväärne või peaaaegu samaväärne magistrikraadiga. Mõlema puhul tuleks nominall ajaga õppida 5 aastat.

Igatahes… Nüüd tuleks taani keelde tõlkida Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (ametlik inglise keelne tõlge “Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences”). Ingliskeelses nimes kasutatakse sõna “ülikool”. Mõtlen, et peaksin taani keelde tõlkima selle variandi. Mulle tundub, et inglise keelest taani keelde on google tõlge natuke usaldusväärsem.

Kui ma kooli nime suudan ära tõlkida, siis on järgmiseks probleemiks diplomi tõlkimine. Ma võin ju mingi jahu kirja panna, aga kui tööandja küsib… Siis tuleks mul kodus valmis mõelda, kuidas ma tutvustan Eesti imelist haridussüteemi. :D

Täna ma selle taani keelega hakkama ei saa. Aga ma püüan.

Õhtul tuleb veel koeraga jalutama minna.

Aga… Ühte asja tahtsin veel kirjutada. Vaatsin mingi videot süüria põgenike kohta Liibanonis. Seal jäi kõlama selline asi, et keegi ei taha neid sinna Liibanoni, keegi ei oodanud neid sinna ja oodatakse, et nad kohe sealt minema läheksid.

Mina olen ju ka nagu põgenik. Keegi ei oodanud mind siia Taani (v.a mu ema). Ise pressisin siia. Nüüd nagu ootaksin, et mind avasüli vastu võetakse. :D

Ei, ma peaksin nüüd võitlema hakkama. Tõestama neile, et tegelikult nad ikkagi tahavad ja vajavad mind. Et just üks Minny neil puudu oligi. :D

Kunagu kuskil TV-s oli mingi asi. Veet Mano pidi aitama ühel noormehel naist leida (ema vist tahtis, et pojal naine oleks?). Igatahes, H vaatas ja mulle jäi kõrvu. Veet õpetas, et noormees peaks minema Tallinna Vanalinnas suvalise tüdruku juurde ja ütlema: “Mina olengi see, keda sa (terve elu) oodanud oled.” Midagi sellist. Mina lähenen Taanile umbes sama naiivselt. :D Natuke koomiline.

Aga nüüd meenus, et mulle tundub, et minu ema otsib mulle meest. Kui ma sinna tema uue perekonnaga sööma läksin, siis ema ütles, et ühel noormehel oli eelmisel aastal neiu kaasas, aga enam pole. Ja siis rääkis mulle, et mis teemadega ma noormehele läheneda võiksin ja kui oli tervitus (pidi igat ühte tervitama ja kätt andma), siis ema tegi sellist nägu (“see on see noormees, kellest ma sulle rääkisin”). Selline sari nagu “The Nanny”. Seal oli sarnane koht, kus mees tuli Fran’i tagasi kutsuma. Läks talle külla (Fran elas koos venematega) ja Fran’i ema lasi mehe sisse ja ütles pool-sosinal Fran-ile “Pane huulepuka peale”. :D

Esimese osa lõpus on see koht….

Minul tekkis selline ettekujutus, et ema ütleb: “Kõht sisse ja rind ette ning lai naeratus suule. Ole seksikas.” :D Ma püüdsin jääda neutraalseks, aga muie kippus suule tulema. Üks mees hoidis minu kätt oma peos väga kaua. Mul hakkas juba piinlik. Ma mõtlesin, et kas ma peaksin midagi ütlema. Ma vist oleksin pidanud oma nime kõigile ütlema… Selline awkward olukord oli. (Seik ühest tulnukafilmist. See tulnukas, kes hinge kinni hoides muutus nähtamatuks. Ja ta oli nähtamatu kui üks poiss ja üks tüdruk peaaegu suudlema hakkasid. Vist oli “Paul”.)

Selles tulnuka filmis oli see ka, et üks mees läks poodi ja küsis, mida ta toob. Paul (tulnukas) ütles: “Too krõpse ka. Tänan!” Mees polnud veel öelnud, et ta toob. Ma kasutan ka seda fraasi vahel.

Täna kipub mõte uitama minema… Aga… Mulle tundub jah, et ema tahab, et mul mees oleks ja püüab mind igalepoole sokutada. Nt ta ütles, et tal tuleb töö juures mingi Poola õhtu ja Poola noormehed on seal ja ütles, et võiksime minna. Toonitas, et need on tublid noormehed (ma ei hakanud küsima, mis on “Tubli” definitsioon. Tulevad õigeks ajaks tööle? Teevad töö ära?… Miks see peaks olema argument mehe valikul?).

Nüüd meenus seriaalist “Friends” üks seik. Joey’l oli üks õhe-öö tüdruk ja Rachel ja Phoebe rääkisid: “Joey, võta see tüdruk endale naiseks. Ta on palju reisinud, oskab mitut keelt ja on haritud.” Ja Joey ütles: “Nagu teie teaksite, mida mehed naistes näevad/tähtsaks peavad.”

Minu emaga on umbes sarnane olukord. Nagu ta teaks, mida mina ühes mehes oluliseks ja tähtsaks pean. :D

Eks need emad on juba sellised. Tahavad, et lapsed oleksid super-super ja elaksid printside ja printsesside elu… :D Sellega tuleb lihtsalt harjuda.

Lähen annan koerale söögi ära ja siis püüan natuke tõlkida taani keelde on CV-d ja siis koeraga jalutama.

Homme tahaks jooksma minna. Aga ma ei tea, mis sellest välja tuleb. Viimasel ajal see mul kuidagi ei õnnestu.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

8 kommentaari postitusele Kirun natuke

  1. Rloll kirjutab:

    Rakenduskõrgkool on ikka Eesti mõistes kordades madalam kui ülikool. Kuigi jah, spikerdamine ja muu, võib neid ühtlustada vägagi.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma ei nõustu sinuga. Nt EEK-s on paljud õppejõud põhikohaga TTÜ või Tartu Ülikooli õppejõud ja miks nad peaksid ühes õppeasutuses kehvemini õpetama kui mujal?
      Ja lõpuks olenevad ju teadmised üliõpilasest endast. Kes tahab lihtsalt ülikoolist läbi voolata, see voolab ühtmoodi nii kõrgkoolis kui ka ülikoolis.
      Kõrgkooli ja ülikooli vahe on see, et kõrgkoolis on rohkem praktikat. Mina olen väga õnnelik, et ma valisin kõrgkooli, sest ma sain oma erialast tööd teha ja ei pidanud õppima mingit informaatikat või mõnd muud väga kauget ainet (oma erialast kauget ainet).
      Mina ei ütleks, et ühes on kehvem haridus kui teises või õppejõud kehvemad oleksid. Mina olen mõlemas käinud. Õppekavad on samad ja õpitakse samade raamatute järgi.

  2. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Kaua sinu emal selle taani keelega läks? Ja kas ta ei tunne mõnda eesti noormeest seal kuskil, kel “oli tüdruk ja enam pole”?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ema on Taanis olnud üle kümne aasta. Ma ei tea, kua tal keele õppimisega läks. Aga aastaga ta seda selgeks ei saanud. Tal tuli keel hästi äkki, ta võttis osa ühest näidendist ja pidi teksti päehe õppima. Siis pidi ta inimestega ka aktiivsemalt rääkima. Eks ta tahab, et ma ka inimestega aktiivselt räägiksin, aga mul ei tule see hästi välja.

      Aga eesti noormehi Taanis ta ei tunne. :D Kopenhaagenis on eesti kogukond, aga ma eeldan, et seal on venamd inimesed (s.o vaid minu eeldus). Muidugi ma võin ju emalt küsida, äkki ta teab… Kunagi vist juhtus reisides kokku kahe eesti noormehega, kes pidid mingit tarkvara arendama. Ta vist võttis kontaktandmed ka. Lasen tal oma (tema oma) märkmiku üle vaadata. :D

  3. xxx kirjutab:

    Kas su ema õppis taani keelt iseseisvalt või käis keeltekoolis?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mu ema käis keeltekoolis, aga ta ütles, et sealt ta eriti midagi ei saanud. Et kõige paremini arenes keel siis, kui ta ühes näidendis osales ja inimestega suhtles. Ema sõber ütleb ka, et siis hakkas ema taani keelt rääkima.

  4. Rloll kirjutab:

    Minu mitu õppejõudu TTÜs olid väga negatiivsed rakendusliku kõrghariduse suhtes, kuna taseme vahe üldises mõttes pidi olema äärmiselt suur. Seda enam, olid tubli, et rakenduskõrgkoolist lennutasid TTÜ magistriks. Võib-olla alahindad omi võimeid üldiselt. Suure tööga tegid magistrikraadi ära TTÜs ega sa ju tea ka päriselt kui palju Tallinnas arenesid edasi ega oska hinnata seda.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Oleneb, mis kõrgkooliga võrrelda. Üks kõrgkool läks ju pankrotti (ma enam ei mäleta nime). Ja võib-olla on erinevusi ka õpitavate ainete osas. Ma olen kuulnud, et EEK-s ei ole disaini eriala just väga kõrge tasemega (kindlaid fakte pole).
      Mina olen oma valikuga väga rahul. Kusjuures mõned ained olid nii head, et TTÜ-s sain ka sealt saadud teadmistega läbi. TTÜ õppejõust ei saanud ma midagi aru.
      Mina arvan, et vale on väita, et ülikooli haridus on tugevam kui kõrgkooli haridus.
      Kõik oleneb õppejõust ja erialast. Ja lõppude lõpuks on rakenduslik haridus ja akadeemiline haridus tiba erinevad.
      Võib-olla sinu õppejõud tegi turundust. N-ö tegi varjatud reklaami ülikoolidele. Sina kui turundusinimene peaksid ju sellise asja läbi nägema. Mis argimentidele ta tugines, kui väitis, et kõrgkoolides on kehvemad õppejõud (haridus). Mis näiteid ta tõi?
      Meila magistriõppes toonitati alati, et kui midagi väidad, siis tuleb seda ka tõendada (usaldusväärsete allikatega). Ja iga väite kohta on nii positiivseid kui ka negatiivseid argumente. Ehk kõrgkoolides on midagi head ja midagi halba, midagi paremini kui ülikoolides ja midagi halvemini kui ülikoolides.
      Mitte kunagi ei saa väita, et miski on üdini halb. Nagu öeldakse, mündil on kaks poolt.
      Mind natuke ajab marru sinu kindel (vankumatu) seisukoht. Tugineb ühe kuni mõne õppejõu väitele, kusjuures toetavaid argumente pole. See on umbes midagi sellist, et Jumal ütles, et nii on, seega see nii on. Miks sa ei kahtle õppejõu väites?
      Magistriõppes tuleb õppejõudude väidetes kahelda, alles siis oled sa sellel teadmiste tasemel. See, kui sa autoriteedi väites kahtled, ei tähenda, et sa teda ei toeta. Kusjuures autoriteetidele meeldib, kui neis kaheldakse, neile meeldib oma seisukohti tõendada. Selised tõeliselt targad inimesed.
      PS Mina seda pole. Mina kaklen oma seisukohtade eest. :D

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>