Vana muusika

Neid videosid vaadates saab kohe aru, et ajastu on muutunud. Soengu stiil ja kostüümid ja videod jne…

Inimese keha ei photo-shop´ta.

Ma olen antiik. :D Vanamutt. :D

Mul on üks väike juubeli moodi asi ka. Ma alustasin oma kümnenda vihikuga. See päevaraamat, mida ma kirjutan paberile. Juba kümnes vihik on käsil. Päris palju olen kirjutanud.

Ma püüan vältida blogi, sest ma olen kuidagi negatiivne ja tunnen end saamatuna. Noh, pole nagu midagi jagada, peale virisemise.

Püüan leida motivatsiooni ja oma koha. Püüan leida endale elu.

Selle (enese) otsimise, haletsemise ja masetsemise kirjutan ma paberile.

Ja muidugi peaksin ma aktiivsemalt oma eluga tegelema ja oma asjadega. Viimasel ajal olen ma enda kohustustest eemale hoidnud ja teinud teiste jaoks asju. Nt R-le äriplaan, kursaõe rahanduse kodune töö. Kindlasti on teistel veel asju, mis vajaksid tegemist ja neil pole midagi selle vastu, et mina neid teeksin. Aga ma pean (ja tulevikus tahaksin) tegelema oma asjadega. Muidu ei muutu ju mu elu.

Keegi ei tule ju siia mulle töökohta pakkuma ja keel ei saa selgeks magades või teiste asjadega tegeledes. (Mul tuleb teha kõvasti tööd, tööd, tööd ja pingutada.)

Nii meeletult raske on see esimene samm. Kusjuures mul on tunne, et ma pean tegema seda esimest sammu mitu korda. Iga uue CV saatmisega, iga uue sõna õppimisega… Raske on. Kuidagi ei saa seda asja jooksma. Koguaeg ainult alustan ja alustan, aga edasi ei vii nagu miski. (Vägisi tekib tunne, et kõik on vale, et tuleb midagi muud teha… “Põgene, vaba laps!”). :D

***

Täna ei läinud jooksma ka. Ei olegi nagu vabandust. Eile läksin hilja magama. Ootan jätkuvalt seda kirja, mis ei tule ja vist ei tulegi. Ja siis hoian end tagasi, et ma ise ei kirjutaks, sest üks kord kirjutasin ise ja kõik läks metsa. :D

Aga… Hea on see, et 10+10 kätekõverdust tegin. Hantleid olen ikka kasutanud. See keeruline harjutus, mida ma teen, mõjub. Lihas valutab. See on selline lihas (õlavarre kolmpea lihas), mida muidu eriti ei treeni ja seega hakkab see lihas tunda andma juba vähese treenimise peale.

Käte lihaste treenimine on natuke riskantne, sest ma ei taha suuri lihaseid. Tahan, et nahk ei lötendaks. Seega lihase kasvust tuleks hoiduda, aga minu harjutused on jõu-harjutused, seega tõenäoliselt lihas suureneb ja seega venitab nahka, mis mulle üldse ei meeldi, sest paksenedes tekivad kohe sellised sangakesed ja lotikesed jne… :D

Aga samas… Mis sellest, meest ma nagunii ei saa ja kellele ma ikka siin püüan meeldida. :D

Aga nüüd sööma ja siis keelt õppima. Töö-otsimisega ma ei julge tegeleda. Vist annan ohjad emale. Lähen mõneks ajaks selles osas ema alluvusse. Teen nii nagu ta ütleb. Kui ütleb, et kandideeri controlleri ametikohale, siis teengi nii. Kama-kaks. Mida mul ikka kaotada on. (Jah, teooria kõlab hästi, püüan sellest suurest hirmust üle olla/saada… Äkki suudan ka praktikas seda rakendada.)

Hoian siis endale pöialt.

Rubriigid: Minny muusika-nurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>