Tükike mind

Kuna ma olen nii väga suur, siis ma ühele pildile ei mahu. Seega avaldan ühe osa endast. :D

191120152378 - CopyUntitled

Udune pilt ka. Sellist pilti näen ma ilma prillideta. Selline udune on kõik. Tegelikult näen ma veelgi udusemalt. Ma ei näe inimeste silmi, näen vaid musti varje.

191120152376Untitled

Meigiga pilt ka.

Aga tegelikult ma arvan, et mul on rehelised silmad.

Leidsin selline artikli: http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/pilgu-joud-mida-naitab-silmavarv-sinu-maagiliste-voimete-kohta?id=72991591

Ma hindan, et mul on:

  1. Väga heledad rohelised silma -> olen vastassugupoole jaoks väga ligitõmbav… (ei tunne eriti nii)… :D
  2. Rohelised silmad kollakate laikudega -> olen täiesti teadlik oma jõust… :D Kahe kilost hantlit jõuan tõsta. :D (See artikkel käis maagilise jõu kohta. Sellest maagilisest jõust ma küll teadlik pole.)

***

Käisin kunagi koeraga metsas. Koer on nii lehtede värvi, et teda pole näha. Ühe pildi peal teda pole.

021120152368 021120152367 021120152366 021120152365 021120152364 021120152363

***

Kunagi tegin kooki, mis tuli välja nagu päris kook. Õhuline ja kerkis ja puha. Panen pildid siia. Vist mainisin, aga tollel korral pilte ei pannud.

031120152371 031120152370 031120152369 041120152373 041120152372

***

Kui ma juba siin olen siis… Kiidan ka ennast. :D Täna olin tubli. Käisin jooksmas (üle nädala oli pausi).

Eile tahtsin juba jooksma minna, aga ei tulnud välja.

Tegin väikse avastuse, et kui tekib pikem paus (jooksmises), siis üks muutus korraga. Seega, ei ärka varem, vaid ärkasin tavalisel ajal ja läksin jooksma. Õhtul panin puhtad jooksmise riided valmis ja korrutasin enne magama minemist, et ma tahan jooksma minna ja see pole üldsegi mitte nii ull nagu ma endale ette kujutan.

Hommikul panin ühe äratuse. Ei lubanud endale seda “natuke veel”. Ma õhtul juba mõtlesin, et ni vahva, kui jooksma lähen, siis kuulan head muusikat ja saan oma-ette olla. Ja siis ma juba hakkasin seda jooksmist ootama.

Tänase jooksmise õnnestumises mängis rolli veel see, et Jacksoni lood olid (energilised) ja minu unistused olid üle taeva (nii mega kõrged ja võimatud), aga mõnus oli. Neid unistusi jätkus terveks teeks. Kümmekond sekundit jäi puudu, peaaegu oleksin saanud oma rekordi 1 h ja 3 minutit.

Ma ei julge lubada, et homme ka jooksma lähen. Peaks minema, siis oleks selle kuu 7 korda joostud ja edasi oleks preemia ja järgmise kuu jagu. Siin on tugev tuul ja vihma sajab. Täna sadas ka, aga oli selline hoovihm. Sadas 1-2 minutit ja siis oli jälle ok.

Kui homme sajab kohe välja minnes, siis vist ei taha jooksma minna. Aga enesetundele mõjub küll hästi.

***

Oma juustega tahaks midagi teha. Lõikaks tuka? Ma pole veel välja mõelnud, mida ma tahan. Vaatab.

***

Olen lugenud, et välismaal olles tekib ühel hetkel suhtlusvajadus. Kuna kohalike keelt ei oska ja need kombed on ka natuke teised, siis kipub pilk ikka sinna Eesti poole minema. Üks päev kirjutasin A-le, aga ta ei vastanud. Eestis elavad inimesed on nagu kokku leppinud, et “teeme nii, et kui Minny ühendust võtab, siis me eirame teda”. :D Aga ma olen hakanud juba sellega harjuma. Ei võta seda nii südamesse. (Sest kunage te veel kahetsete seda, et mulle nii tegite. Ma saan kuulsaks, rikkakas ja ilusaks.) :D

Siis saatsin Skypes sõbrakutse I-le. Aga ta pole seda vastu võtnud. Ei, ma ei masetse. (Veel.) Mõistsin, et ma ei suuda panna inimesi käituma nii nagu mulle meeldiks. Inimesed ei ole minu lelud. :D Minny tarkusetera. :D

Ja nüüd ma avastasin oma kontaktidest selle noormehe, kellega me pidime kohtuma vahetult enne Taani lendamist, aga ta ei võtnud minuga ühendust. Ma silmasin ükspäev, et ta on roheline. Peaaegu oleksin talle kirjutanud. Aga õnneks suutsin oma näppe taltsutada. :D

***

Jah, kellelgi pole aega mind kuulata (siis, kui mina seda vajan või tahan). Ega ma tegelikult peaksingi oma asjadega tegelema. Keelt õppima nt.

Eile kirusin ennast, et ma MTV kütke langesin ja vaatasin “Teen Mom og” ja “CatFish” ja siis vahel vaatan “Ex on the beach” ja mingi “One…”. Sealt tuleb nii palju seda emotsiooni, et ma olen nagu naelutatud sinna. (Emotsioonitu inimene nagu ma olen.) :D

Täna mõtlesin, et olen cool ja ei ava TV-d, vaid hoopis õpin uusi sõnu. Ja treenin inglise keelt. :D Aga mina takerdusin siia. :D

***

Tere! Olen Minny ja olen sõltlane. TV, interneti… Meedia-sõltlane? :D

Kohutav.

***

Aga… Täna on meestepäev. Head meestepäeva!

Ja veel… Täna on mu eksmehe sünnipäev. Palju õnne tallegi. :D Ma mõtlesin, kas mainida seda või mitte. Ma olen ju temast totaalselt üle saanud (seega ei peaks ma selliseid asju teadma ega mainina). :D

Aga siis ma mõtlesin, et ma vast olen oma sõjakirve maha matnud. Olen juba nii palju täiskasvanu, et võin talle õnne soovida küll. :D

Ma mõtlesin, et kui me peaksime saates “Ex on the beach” kohtuma, siis ma ei teeks draamat. :D (Ei, ma pole selles saates. Ma pole isegi kandideerinud sinna. Aga unistasin natuke.)

Jah… las see postitus jääb nii.

Rubriigid: Määratlemata, Minny kokkamise nurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

6 kommentaari postitusele Tükike mind

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Katsu saada keel selgeks ja töö kätte, ehk siis laabub su elu seal paremini.Kuigi ise ei kujuta ette mingit valemit elamiseks mujal kui Eestis.Omal ajal sai suhtele lõpp tehtud juba Soome pärast—ei tahtnud mina sinna minna isegi vene ajal mitte.
    Aga hägune nägemine? No see on tuttav teema mulle kui eluaegsele vaegnägijale.Minu miinus oli nii meeletu, et keegi ei usu, et ma ü l d s e midagi nägin ka prillidega!Mäletan,kui ämm käskis vigase porilase põrandal laiaks astuda,mina aga seda ei näinud,mängisin siis lolli,et kardan jubedalt ja panin köögi poole jooksu.Kui tekkis katarakt,suunati opile ja ühtlasi korrigeeriti lühinägevus selliseks, et prille ma ei vaja! Kannan peaaegu et “aknaklaase”,sest pole harjunud oma “valget lambanägu” vaatama.
    Aga eksmeestest ei tarvitse ka siis üle saada,kui a r v a d saanud olevat.Minu eksmees oli juba mitu aastat oma uues perekonnas surnud,kui see asi t e g e l i k u l t minu ajudeni mätsis.Oi mul oli lein,oi-oi,kui suur ja mitmenädalane!
    Maailm on imelik ja imeline…

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Aeg on väga huvitav nähtus. Selles mõttes, et ajaga (kogemusega) võivad uskumised ja vaatenurgad väga oluliselt muutuda.

      Kunagi ma olin kindlalt veendunud, et naised ei tohiks autot juhtida ja mina kohe kindlasti ei tee lube. Aga siis oli võimalus ja ma kasutasin seda ja nüüd olen ma nii õnnelik, et mul on load ja saan vahel autoroolis olla. :D

      Mina olin ka raud-kindlalt vastu välismaale kolimisest. Kunagi käisin emal Taanis külas (10-15 aastat tagasi). Ma ei suutnud siin olla nädalatki (hakkasin kodu igatsema). Ja siis ma ka mõtlesin, et mina “never” ei koli välismaale. Ma tõepoolest arvasin, et enne kannatan nälga, külma ja rasket tööd, aga välismaale ei lähe. Ja nüüd olen siin ja rahul.

      See mõte: “Ei kujutaks ettegi elamist mujal kui Eestis”. Selle lugemine tõi need seigad meelde.

      Ma olen vahel mõelnud, et mis tunne oleks ilma prillideta. Mulle on paaril korral öeldud, et siis oleks nägu ilusam. Silmad suuremad, sest prillid teevad mu silmad väiksemaks. Jumestus paistaks ka kohe silma (kui prille poleks), lauvärv nt. Aga kuidagi paljas tunne on ilma prillideta. Jooksmas käin ilma, siis tuul puhub silma ja vihm sajab. Ja muidugi on pidev hirm, et putukad tulevad silma või jooksen mõne oksa endale silma. :D
      Ilma prillideta oleks mugavam (nt külmast õuest sooja tuppa tulles ei lähe pilt uduseks) ja odavam oleks ka, siis ei peaks prillide puhastusvahendit ostma ega uusi klaase ostma (kui klaasid kriimuliseks lähevad või miinus uuremaks).
      Prillikandja olla on ka täitsa ok.

      Ma kipun ikka olen ma see must-valge inimene. Ehk eksmehest üle saanud (unustanud) või mitte, aga vahepealset varianti pole. Tegelikult kui mul mälukaotust ei ole (ei tule), siis ta seal on, sest meil on ikkagi ühine minevik (8 aastajagu mälestusi) ja need ju ei kao.
      Aga ma väga loodan, et ma ei pea enam selliseid emotsioone läbielama nagu ma lahkuminnes tunda sain.
      Vaatasin seda “Teen Mom Og 2″, seal oli üks neiu, kes meenutas mind. Mitte välimuselt, aga teda vaadates nägin ma nagu ise ennast kaugelt. Vaadata oli naljakas, aga kuna ma teadsin, mis tunne on olla tema asemel, siis vajusin ma väga mõttesse. Selles olukorras ei taha ma enam olla. Hirm sellise olukorra ees on nii suur, et sellepärast ei julgegi ma mingeid suhteid alustada ja põgenen igasuguse läheduse eest.

      Mõte läks jälle jooksma.

  2. Avatar Isildur Isildur kirjutab:

    Näib, et sul on tähelepanuvajadus, pole ka midagi imestada. Üksi välismaal, sõpru-tuttavaid eriti pole jne. Ma tean, mida te tunnete :)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Jah. :D

      Pihtas ja põhjas (nagu laevade pommitamises).

      Ja see on sinust väga armas, et natukenegi mu tähelepanuvajadust toidad/rahuldad (kirjutades kommentaari). Aitäh!

      Muidugi ma ootasin, et keegi kirjutaks, et mul on ilusad silmad, aga noh… Ei läinud päris nii nagu ma lootsin. :D

  3. Roland kirjutab:

    Ma ütlesin, et Sul on kena pepu, nüüd pean Sinu silmi veel kiitma, kuigi ammu aega tagasi neid kiitsin niigi? Olen nördinud. Ma olen introvert. Kui teen ühe komplimendi kolme aasta jooksul, olen ennast ülletanud. Millal Sina õpid mind hindama? :D :D:D

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma olen introverdim. Üks kiitus kümne aasta jooksul on minu puhul suur pingutus. :D

      Mulle on tundunud, et sa kiidad ennast niigi. Ei ole tahtnud sind rohkem upitada, sest äkki tõused lendu, väga pilvedesse. Kahju, kui sind selles universumis poleks, kes siis mind regulaarselt kommenteeriks. :D

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>