Nad leidsid mu ülesse (siit…)

Jah, natuke Jehoova juttu ka. :D

Täna käisid mul ukse taga Jehoova-tuninnistajad. Nad rääkisid taani keelt. Esimene pool minutit läks ladusalt. Üks naine põristas kiiresti taani keelt, tema väike tütar (8-10 aastane) seisis vapralt tema kõrval.

Siis tekkis paus. Ma rääkisin taani-inglise-kombo keeles, et ma eriti taani keelt veel ei räägi, et alles õpin. Küsiti, kust ma pärist olen, kaua ma siin elanud olen jne… Läksime inglise keele peale üle.

Mulle taheti näidata filmi (video-lõiku) sellest, miks Kristus end meie nimel ohverdas. Aga nende internet oli liiga aeglane. Nad andsid mulle voldiku ja ma lubasin, et uurin järgi. Nüüd on mul see Jehoova leht lahti ja otsin seda videot. Järgmine nädal lubasid nad tagasi tulla ja siis räägime uuesti.

Miitingud on neil igal teisipäeval ja laupäeval. Mulle lubati materjale üks-kõik, mis keeles. Aga kui tahan eesti keeles, siis pean ootama. Nad peavad tellima materjalid. Aga miitingul lubati mulle iglise keelset tõlki.

Jah, nüüd olen ma tähtis.

Siinsetel Jehoova-tunnistajatel on iPad’d või iPod’d… Või tahvelarvutid. Ma seda tehnika asja eriti ei tunne. Ja mobiilne internet ka. Tartu ja Tallinna J-tunnistajad käisid oma paberikestega ja piibliga ringi. :D

Muidugi oleks vahva nendega vestelda. Keelt arendaks see küll, aga ma nüüd ei tea. On ka paremaid võimalusi.

Kuid neile tuleks au anda selle visaduse eest. Käia võõraid inimesi niiviisi häirimas. Ma õppisin parasjagu usinalt taani keelt. (Mis on üsna haruldane, sest tavaliselt ma ekslen internetis ja viimasel ajal seal Elu24 kandis…) :D Aga täna ma panin oma arvuti kokku ja konkreetselt tegin ülesandeid.

Ma tahaksin ka olla nii julge ja nii hakkamist täis nagu need jehoovakad. Tegelt ka. Lihtsalt astuksin suvalise kontori uksest sisse ja küsiksin tööd. Räägiksin natuke ilmast ja taani toidust jne… Võiksin ka küpsised kaasa võtta, siis on kindel, et mind ei saadeta kohe uksest välja, vaid enne süüakse mu küpsised ära. :D

***

Aga aitab lobast. Tööle tagasi. St õppima. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Nad leidsid mu ülesse (siit…)

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Jehoovalased on üdini järelejätmatud ja tüütud.Muidu on vahel huvitav usklikega “aru pidada”.Mul käisid nad alailma ukse taga,naabritel ka, nood lasksid sisse ja tegid teeõhtuid, sest oli igav ja sai vestelda,ükskõik, et “sel” teemal.Mina üle ukse ei lasknud,raiusin kui kivikuju, et saan oma jumalaga ise hakkama.Kui aastateks eramajja kolisin ja koera aias lahti hoidsin, sain pikalt rahu,ainult üks kord pääsesid ukse taha,kui koer ketis ja värav pärani.Tagasi vanasse koju naastes oli sugulane uksekella nupu peale satanismi sümboli sodinud, aga ütles, et ikka läks pikalt, enne kui jehoovalased loobusid. Tõepoolest,kui inimesed igas ettevõtmises n i i visad oleksid!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>