Kirjutan miskit

Ei olnud aprilli-nali. Alates homsest hakkan käima uues klassis. Uued kursusekaaslased ja uued õpetajad. Vaatab kaua ma vastu pean ja mis saama hakkab.

Täna valutab natuke pea. Võtsin ka tabletti, loodan, et see aitab.

***

Koolis sai nalja ka. Kenneth küsis, et kes käib shoppamas. Küsis minu käes ka. Ma ütlesin, et ma ei käi. Ta küsis, et miks. Ma vastasin, et mul pole raha. Siis küsis ta Leedu tüdrukult. Tema ütles, et tema käib shoppamas. Kenneth küsis, et kas tal on raha. Ta vastas, et tal ei ole, aga et ta kasutab oma mehe raha. Siis Kenneth  ütles: “Vaata Minny, kuidas asjad käivad.” :D Jah, panen kõrva taha. Tuleb otsida suure varandusega mees. :D

***

Koolist veel. Täna Kennethi tunnis tegime lauakestest saarekesed. Meil oli kaks gruppi ja kui Islandi omad tulid, siis nemad olid uues grupis, kahekesi. Vaheajal läksid Islandi omad ära (nad hoiavadki omaette). Ja siis hakkasime laudu ilusti tagasi sättima. Ja Islandilt pärit kursuslaste asjad olid minu ja minu pinginaabri laual.

Ma ei söendanud nende asju mujale panna. Laudu, kohti oli niigi vähe, st kõigile ei jätkunud… Ma tean, kui vastik tunne see on, kui tuled klassi ja vahetunni ajal on sinu asjad minema visatud või kuhugi nurka visatud ehk siis, sul pole enam kohta. See tekitab vastiku tunde. Seega ma otsustasin, et mina lähen istun teisele kohale. Nägin ühte vabat kohta. Islandlastele jäi kahepeal üks laud. (Kohast jäi ilma Süüria poiss, aga temal pole kohanemisega raskusi. Mulle tundub, et ta tunneb end klassis üsna vabalt.)

Jah… Kaks viimast tundi istusin ma leedu ja eritrea poisi vahel. Nii turvaline ja kindel koht. :D

Loodan, et Islandi omad sulanduvad klassi. Rumeenia tüdruk on hästi jutukas ja ma usun, et nad klapivad hästi. Mina olin nagunii viimast päeva selles klassis (praeguse info põhjal). Ühesõnaga jah… Võib-olla… mis võib-olla… Kindlasti ma näisin imelik ja rumal välja, et ronisin poiste vahele, justkui mulle mu pnginaaber ei meeldiks, aga… Aga kõik oli ülla eesmärgi nimel.

***

Minu FB sõbralisti on sattunud juba kaks (taani keele) kursusekaaslast. Täna sain teiselt sõbrakutse (mille ma otseloomulikult ka vastu võtsin.) See on nii armas, et nad on võtnud vaevaks mind FB-st üles otsida ja sõbrakutse saata.

Ma olen ikkagi olemas ja mind on märgatud ja olen kellelegi meelde jäänud. :D

Just-nimelt, mind on märgatud. :D

***

Täna leedu poiss küsis, et kas klassi laes on kaamera. Kenneth ütles, et jah… Ja siis pidin ma koos eritrea poisiga ühe dialoogi ette kandma. Kenneth ütles: “Action.” Ja siis me pidime alustama. Pärast Kenneth ütles, et meid filmiti ja nüüd läheb see FB üles ja mina tõstsin käed ülesse ja ütlesin: “Juhhuu..” Kõik naersid. Väike hall hiireke piiksus nurgas. :D

***

Jah… Tõmbab silma natuke märjaks, niiskeks. :D Minu viimane päev selles klassis ja nende toredate inimestega. Me võitlesime koos 2 ja pool kuud. Naersime koos ja kirusime koos. Jah…

Ei, tegelikult ma pole midagi nii kurb. Elu läheb edasi ja kooli peal ma ikka neid silman ja võib-olla vahetan paar sõna ka. Ega me muidu ka eriti ei rääkinud, vahel küsiti kooli asju…

***

Jätan selle osa vahele, mis puudutab homset ja sellega seotud hirme ja mõtteid. :D Põhimõtteliselt sama, mis enne selle klassiga liitumist, seega… Vabalt võib lugeda jaanuari kuu teise poole postitust. :D

***

Ega ma ei oskagi kuidagi homseks valmistuda. Lähen puhta lehena sinna, vaatab, mis saama hakkab.

Täna puhkan. Koorin ja keedan kartuleid.

Päikest! Mul siin praegu seda pole, aga ikkagi… :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>