Täna pidime klassis rääkima üks-ühega. Kahe-kaupa olime grupis ja pidime rääkima. Ma pidin rääkima kõige nunnuma pruuni poisiga. 
Igatahes, ta küsis, kas mul FB on ja küsis, kas ta võib mind oma sõbraks lisada. Muidugi ma olin nõus. Seega täna on natuke ajalooline päev. Väike hall (vana) Minny sai täna endale esimese FB pruuni sõbra. Juhuu…
Mõned aastad tagasi poleks ma uskunud, et mina pruunide inimestega kokku puutun. V.a need solaariumi-pruunid tibid, neid ikka oleks kohanud ja mõni on sattunud ka FB-s sõbraks, aga…
Kusjuures ma olen nende pruunide inimestega nii harjunud, et enam ei jää neid suu ammuli vaatama. Teinekord satun jutuhoogu ja kui keegi pärst küsib, et kas tegu oli pruuni inimesega, siis ega ma seda ei märkagi. Kui meenub, et Aafrikast pärit, siis oletaks… Aga jah… Harjumise asi.
***
Enam ma ei karda araablasi ka. Nende kummaline kõne ei pane mind hirmust jooksma. Nad on ka inimesed ja täitsa tavalised inimesed. Jah, ka nende hulgas on pätte ja kaabakaid, aga ega nad kõik ka sellised pole.
Ma ei hakka siin kedagi manitsema ega kedagi üleskutsuma sallivusele. See pole minu teema. Mina kirjutan, kuidas minuga on, aga iga inimene võib omada oma arvamust. Mina ei hakka kedagi ümber veenama. Mina saan rääkida oma kogemustest ja senimaani on need olnud head.
***
Kes nüüd mõtleb, et Minny on ühe noore pruuni poisi kinni püüdnud, siis kahjuks või õnneks peate te pettuma. Meie vahel pole mingit romatilist tõmmet. Ta on selline poiss, keda võiks vaadata (nagu need pruunid noored jalgpallurid)… Noh, kui tahaksin endale aksessuaari (kui ma jaksaks seda endale lubada), siis võib-olla… Aga noh…
Ei mina taha ja tema ka ei taha.
Tema puhul meeldib mulle tema muretu olek. Ta ei anna hinnanguid… Ta ei ole kriitiline… Tema FB on natuke liiga… Aafrika mees-bimbolik… Ma ei oska kuidagi seda mõtet sõnastada. Ütleme siis otse, tema FB postitused, meeldimised olid ingliskeelsed “I love you”…
Mul on temaga raske rääkida, sest meil pole nagu eriti midagi ühist. Ta on spordi ja eriti jalgpalli fänn. Mulle meeldiks mängida jalgpalli, aga rääkida ei oska ma sellest midagi. Ma isegi ei tea täpselt, mis see suluseis on ja miks selline reegel on kehtestatud….
Aga temaga on tore ühes grupis olla, sest ta koguaeg särab ja on nii lõbus ja rahulik, et ma ka ei pabista.
***
Iraani poisiga rääkisin ka täna. Ta saab Taani riigilt 5 000 DKK-d toetust (iga kuu), aga ta saadab 3 000 DKK-d koju. Seega jääb talle ainult 2 000 DKK-d. Ma ei söendanud küsida, miks ta selle koju saadab ja mis selle raha eest osta saab seal…. Aga temaga on hea rääkida. Ta ise on jutukam kui mina ja meil on ühiseid teemasid. Või noh, me oleme eriarvamusel, aga kuidagi meeldivalt sütitaval moel.
Täna rääkisime make-up‘st. Ma rääkisin, et erinen oma sõbrannast, sest ma ei meigi ennast, tema aga küll. Siis iraani poiss ütles, et talle ei meeldi naised, kes ennast meigivad. Arvas, et mitte ühelegi mehele ei meeldi see. Milline hurmur.
Ma olen väga veendunud, et ta ei oska meiki tuvastada. Tema arust on meik see, kui naise silmalaud on vääbatud roheliseks või siniseks ja põsed on klouni-punased, aga kui on tehtud tagasihoidlik meik, siis ta arvab, et see on loomulik ilu. Ka minul olid täna ripsmed värvitud (tegelikult). Ta ei väljendanud kuidagi, et see kohe üldse ei sobi.
Kuna ma olen väga eeldaja, siis… Ma eeldan, arvan, et ta on selline naiste-mees. Seega, kui ta midagi ütleb, siis sobitan ma selle info selle eeldusega. Loen sõnadest välja seda, mis sobib selle taustaga.
Igatahes… Täna ta rääkis, et talle meeldib pidutseda ja ta ei taha end siduda. Talle meeldib üksi elada, ta ei taha abielluda ega lapsi saada.
Me pidime valima kahe elamise viisi vahel. Üks oli (1) Bo – peod, reisimine, ei taha naistega siduda, ei taha peret, täiskiirusel elu ja teine oli (2) Jens – noorelt abiellus, naine ja lapsed, perekonna inimene, vaikne ja rahulik elu.
Mina seletasin, et Jensi elu on sobilikum pärast 30-40 eluaastat, et siis inimesed tavaliselt tahavad peret luua. (Sõpradel on juba lapsed ja siis pole enam kellegagi väljas käia.) Aga Bo elu sobib noortele. Ja siis lisasin, et tavaliselt on nii, aga mina olen erand.
Sealt eeldas iraani poiss (poisid ka eeldavad), et ma olen ka selline räige peotüdruk. Milline pettumus talle, kui ma selgitasin, et minu elu on nagu Jensil, aga selle vahega, et mul pole lapsi ega meest ega kallimat. Sry, mu taani keel pole veel piisavalt hea.
***
Ahjaa… Vaatan, minu kõrval lebab üks raamat. Võtsin selle lugemiseks, taanikeelne. (Mida veel raamatutega teha saab peale lugemise, ekju..) Üks seeria raamatuid on (vist) kirjutatud taani noorte poolt. Need on piisavalt lihtsas keeles, et keeleõppija saaks ka neid lugeda (minu jaoks on veel siiski rasked, vahel ei saa ma tervest lõigust aru, küsin googlilt abi)… Igatahes… Sattusin… Need raamatud on vist kõik sellised… Igatahes, see on veel eriti selline… Ma tunnen end nii plikana, kui ma neid loen…
Igatahes… Selge porno ja taani keeles… Ma sain teada, et jomfru on neitsi (täna jäi see sõna kõrva ka raadiost). Sain teada, et noku (meeste suguelund, fallos) on hellitusnimega pissimees tissemand. Raamatu on kirjutanud üks noormees, seega oli kirjeldatud väga täpselt, selle rippuva organi mutatsiooni ilusa naise puudutusele või lähedusele. Aga seksi ei tulnud. Jomfru jäi selleks, kes oli, sest pissimees vedas alt. Olen kuulnud, et ärevusest võib meestel/poistel seda juhtuda. Raamatus kirjeldati, et see oleks poisi jaoks olnud see esimene kord… (Minny on nüüd tulipunane näost, issakene, mida mu vanad silmad pidid lugema ja mida mu vanad näpud nüüd trükivad).
Ok.. läheme edasi…
Korraks veel tagasi. Kui ma peaks klassi eest kirjeldama selle raamatu sündmustikku ja keegi küsiks, kas see on hea raamat. Oh õudust küll… Ma vaikin maha, et seda lugesin.
Kenneth andis mulle raamatu vägistamisest. Ühte naist vägistati ja siis kirjeldati kuidas ta selle kõige püüdis toime tulla… Kenneth veel ütles, et kui mulle ei meeldi, siis ma ei pea lugema. Ma isegi ei teadnud tollel hetkel, mida tähendab voldtage. Kenneth veel ütles, et ma pean lühidalt rääkima sellest raamatust. Seega ma õppisin siis neid sõnu ja püüdsin kuidagi hästi lihtsustatult teema kokku võtta. Õnneks ei pidanud ma selle raamatu sündmustikku ette kandma. Läksin uude klassi…
***
Ma olen ikka selle nunnaeluga nii ära harjunud, et raskusi on noortega suhelda. Nad ju ropendavad koguaeg, aga mul on seda raske kuulata. Eelmises klassis oli ukraina tüdruk, ta nagu nautis neid sõnu. Tühikute asemel kasutas roppusi. Valus oli kuulata. Ma püüdsin head nägu teha, aga arvan, et välja tuli ikkagi see kõver pilk… Aga tema nautis seda, et mul oli teda kuulates piinlik ja olin väga kohmetu…
***
Kui nüüd jõuaks natuke kasulik ka olla, küll siis oleks tore ja vahva…
Kuradima imelik on see teie keeleõppimisekool, ma ütleks. Kunagi “ordu ajal” sai käia natuke soome keele õpingutel kursuste raames—oli ikka totaalselt teisiti.
Haridust/haritust sul on, hakkama sa saad. Sinu asemel kükitaksin titega kodus, sellel ajal saaks kõik selgeks sel maal—ja elu läheks seda rada,mis tal minna.Just seda rada läksin ma ise ja kuigi Eestis—tasus ära.Tühja sest mehest,kui tast pole kasu või kui teda polegi…