Ei, ma ikka kurdan ära…

Ma kurdan ära, siis äkki hakkab kergem.

Vahepõige: Täna olen saatnud kahte kohta oma CV ja avalduse. Väga tubli mina. Jooksmas käisin 1h ja 4min, väga hea aeg. (Masetsenud olen, see pole nii tubli, aga võtsin ennast kokku ja hakkasin koduseid töid tegema, see on jälle tubli.) :D

Nüüd hakkab meil koolis vaheaeg, kaks koolipäeva on veel, aga põhimõtteliselt puhkus. Pärast vaheaega annab meile tundi õpetaja Anna, aga Bente läheb ära ja tema asemele tuleb uus õpetaja. Mulle ei meeldi muutused. Või noh, mulle see Anna ikka väga ei meeldi. Viimasel ajal on ta eriti ärritav olnud. Ma tahan Bentet. Terve kuu on veel ees, äkki need ajad ikka muutuvad mulle soodsas suunas. Või vähemalt, äkki see uus õpetaja on tore ja rahulik nagu Bente.

Õpetaja Anna kuhjab asju ja läheb liiale. Noh, me käsitleme ühte teemat kaks nädalat ehk kuues tunnis, üks ja sama teema ning samad küsimused ja siis me loeme ja vastame ja parandame (koos, eraldi ja grupiga). Anna on täielik norija ja piinlikku täpsust taga ajav. Mina ei mõtle nii nagu tema, seega on mul väga raske. Tema arvamus on ainuõige ja kui keegi julgeb eriarvamusele jääda, siis tuleb leida väga tugevad argumendid, aga minu taani keele ei ole nii tugev, et ma suudaksin temaga argumenteerida nt usuteemal ja Eesti ajaloo teemal (kusjuures tuleb tunnistada, et ega ma sellest suurt midagi ei tea, seega faktide nappus teeb argumenteerimise veelgi raskemaks).

Mind ärritab Anna puhul ka see, et vahel annab ta kodusetöö ja siis unustab selle ära. Mul on mitu kontrollimata ülesannet kaante vahel. Ma ise ei lähe neid pakkuma ka. Kuigi, kui ta teada saab, et mul on kontrollimata tekste… Oi-oi… Siis saan noomida, et ise tuleb tekste kontrollimiseks anda jne… Ja kui ta veel teaks, et ma üritan taani keeles raamatut kirjutada ja mitte keegi peale minu ei kontrolli õigekirja… Tal kukuksid viimasedki punased juuksed peast välja.

Viimases tunnis pidime rääkima ristimisest, aga mina ei tea sellest suurt midagi. Eestis väga ei ristita ja väga palju ei usuta ka. Ma ütlesin, et veneajal (mõtlesin nõukogude aega, aga ma ei tea, kuidas see taani keeles on) ei võinud kirikusse minna, see oli keelatud. Ma tean, et minu isa käis lapsena uudishimust ja jäi õpetajale vahele ja siis sai karistada.

Nikanor ütles, et neil oli ka nõukogude võim, aga nemad on usklikud (neil on ortodoks). Ja siis ma püüdsin seletada, et ristiusk/luterlus ja õigeusk/ortodoks on erinevad usud. Erinevad kirikud, aga õpetaja ütles, et see on kõik üks usk. Noh… Kuidas ma siis vaidlen. Ma ei tea ju neid täpseid taanikeelseid termineid.

Praegu ongi teemaks ristimine, leeritamine (konfirmation) ja kiriklikud pulmad ja matused… Aga ma ei tea sellest suurt midagi. Kuidas ma võrdlen neid traditsioone Taanis ja Eestis.

Pealegi see usu-värk ajab mind natuke närvi. Vist olen natuke usklik või häbenen, et ei ole.

Närvi ajas ka teiste suhtumine. Teised on usklikud, enamasti õigeusk või see araabia (islami usk?). Mina olen ainuke usutu. Ja siis vaadatakse mind sellise põlastava näoga ja naerdakse näkku. Mitte otseselt ei naerda vaid irvitatakse, üks konkreetne inimene tegi seda, Zinawi Eritreast (ortodoks). Ta ajab ka mind närvi.

Mina aktsepteerin nende usku ja neid, miks nemad siis minuga nii teevad… Minu sallivus tõmbus kokku nagu vanainimese kortsus nägu. Tegelikult ka. Mina üksi ei taha küll olla salliv. Olen salliv nende vastu, kes ise on sallivad.

Viimasest koolipäevast on nii paha maik suus, et… Et on kohe. Nüüd ei ole enam koolis hea, kodus pole juba ammu enam hea olla (süümekad ja alandamine, otsene ja kaudne ja enese vihkamine jne…). Enam ei ole kuskil hea. Ei… blogis on veel hea olla. :D

Mõtlen juba tõsisemalt mere äärde minekut või raamatukokku või kohugi. Ma tahan sellest nõmedast ja rusuvast keskkonnast välja. Mul läheb juba kitsaks. :D

***

Ma siin vaikselt püüan iseloomu kasvatada. See ilus poiss jututoast… Meil jäi jutt, et äkki me trehvame nädalavahetusel. Ma kirjutasin, et ma ei luba midagi, aga eks näis. Ja nüüd hoan end sealt eemale. Ma ei taha näidata, et ma temale mõtlen või teda ootan või midagi. Ma olen ikka iseseisev ja mind oodatakse, mitte vastupidi. :D

Igatepidi on parem, kui ma temaga ei suhtle. Meil klappis jutt just seal keskkonnas (anonüümne ja olime sarnases olukorras, üksinda ja oli vabaaega). Muus kekkonnas ei pruugi tutt klappida. Lisaks, ta oli looga noor. Meil vist ei olekski ühist asjalikku teemat. Selline lõõpimine ja põgus kribamine on/oli ok…

Püüan oma prioriteedid paika saada. Preagu püüan õppida ja loodan, et saan natuke oma raamatuga ka tegeleda. Pean tunnistama, et arvepidamine on jäänud täiega soiku. Tavaliselt mul asjad ikka nii käest ei lähe. Tavaliselt, kui ma midagi käsile võtan, siis ma sellega ka tegelen ja lõpetan selle, aga… Ma ei tea…

S-ga on mul natuke raske. Ta annab pidevalt vastukäivaid soovitus/käske. Kõlab nagu soovitus, aga minu peas kajab see nagu käsk. Ja siis lähen ma nii errorisse ja pean maha istuma ja mõtisklema ja selle segaduse või avarii oma peas ära koristama.

Tänane teema oli üks töö-otsimise leht. Kui ametiühingust mulle toda lehte soovitati ja ma kiitsin, et nii tore, et saan tööd otsida linnade kaupa, siis S tegi selle lehe täiega maha, et mõttetu leht. Ma katsetasin ja vaatasin, et jah… Teised lehed on paremad ja seega jätsin selle lehe unustuste hõlma. Nüüd S saatis mulle selle lehe ja küsib, kas ma end seal registreerisin ja kas ma olen sealt töid vaadanud. Ma ei saanud üldse aru.

Ma olin unustanud selle lehe. Süüdistasin end, et ise polnud seda teinud, ise polnud varem sinna vaadanud. Et jälle pidi ema mulle asju ette tegema, et küll mina olen ikka rumal-rumal ja saamatu laps. Kui seal lehel ringi vaatasin, siis meenus, et see polnud hea leht, meenus, miks see polnud hea leht (need tööd, mis seal olid, on ka teistel lehtedel, mida ma vähemalt igal nädalal käin vaatamas.)

***

Nüüd S küsis: “Kas ma saan korraks üles hüpata?” Miks?… Miks ta ei võiks olla konkreetne? Kas see tähendab, et võtan hüppenääri ja teen ühe hüppe, kas see tähendab, et oleks vaja teiselt korruselt midagi tuua? Kui palju aega see võtab? Kas ma pean arvuti vahepeal sulgema? Kas läheb terve päev või pool päeva?… Üle-üldse mind ärritab, kui mind segatakse. Ma olen süvenenud oma asjadesse. Olen täiesti oma asjade sees ja siis keegi segab. Närvi lähen.

Koolis ka. Pidin kirjutama teksti, hakkasin mõtlema, mida kirjutada. Siis tuleb õpetaja Anna selja taha ja hakkab kommenteerima ja minu mõtteid ümber kirjutama. Ta pööras minu lõigu mõtte hoopis teistpidi ja siis vaatab mind sellise näoga, et mul kohe üldse ei õnnestu see kirjutamine… Aga kui minu ideedele tõmmati vesi peale, siis on mul vaja ju uuesti hakata end koguma ja uusi ideid koguma.

Kirjutasin, et Taanis ei võeta veinipudelit kaasa kui minnakse til middag, see on samamoodi ka Eestis, sest kell 12:00 ei jooda alkoholi. Tema tuleb. “Ei, ei… Til middag, tähendab kella 18:00 ja Taanis võetakse pudel kaasa.” Ütleb, et kirjuta nüüd, ma ütlen, et nüüd ma enam ei tea, mida kirjutada. Siis teeb mu lõigu ümber, et Taanis võetakse veinipudel kaasa kui minnakse til middag, aga Eestis ei võeta, sest… (Ja Minny mõtle nüüd…). Aga nüüd ma ei tea. Mina toetusein sellele, et kell 12 ei jooda alkoholi. Nüüd on ju hoopis teine sisu lõigul. Ma ei tea… Kui kella 18-ks minnakse, siis vist võetakse pudel kaasa.

***

Neli aastat veel, kõigest neli aastat veel. Siis see nõme, rumal, saamatu, laisk, mitte abivalmis Minny läheb minema.

Pidage veel kõigest neli aastat vastu. Aeg läheb kiiresti. :D :D

Ei, ei… Blogilugejatel on vaba-valik. Nemad võivad poole lause pealt või poole postituse pealt lahkuda. Seegi neid siin kinni ei hoia. Aga Minny ema ja õpetajad ja taanlased, vast vabanevad minust hiljemalt nelja aasta pärast. Muidug, eks seda ole siis näha, mis nelja aasta pärast on või hakkab toimuma.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Ei, ma ikka kurdan ära…

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Ütle neile, et sa kuulud luterlikku kultuuriruumi (või õigeusklikku jne).See on natuke parem väljend, kui mitteusklik. Isiklikult selekteerin ennast nii.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma tahan natuke kiusu ajada ja kasvatada neis tolerantsust nende “teistsuguste” inimeste vastu. Kuigi jah, olen ju võõral maal ja peaksin madalat profiili hoidma. Ma mõtlen ka sinu variandile.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>