Jälle töö-juttu. Vaatasin, et olen jälle saanud lepingu nädalaks ajaks. Seega on lootust, et järgmine nädal saan ka kõik päevad tööl käia. Tuleks mainida, et hakkan juba väsima sellest rabelemisest (töö, kool ja nädalavahetuse töö). Anna andis ka ikka meeletult koduseid töid. Ta vist unustas ära, et me oleme õhtused õpilased ja meil on tööd… 
Kolmapäeval käis mu peast mõte läbi, et kas kuidagi oleks võimalik Anna-Mettega sõbraks saada… Kunagi EEK-s oli üks tüdruk, kes mulle üldse ei meeldinud ja kellele ma ei meeldinud. Ma kutsusin teda “Mari-Liisi valvekoer, klähvits või nähvits”. Aga lõpuks saime ilusti läbi. Ma aitasin tal veel õppida. Tollel korral ma mõtlesin, et ma never ei saa temaga sõbraks.
Nüüd olin juba targem ja teadsin, et minuga ikka juhtub ootamatuid asju ja kannapöördaid. Seega… Arvake ära, kes on mu uus sõbranna tööl ja kes hoiab mind ja lubas taani keele mulle selgeks teha. Kes võttis mu oma kaitsva tiiva alla…. Just-just… Anna-Mette isiklikult.
Me saime juba päris hästi vesteldud… Ma hakkasin juba kahtlema oma “Kirgliku tööelu” kirjutistes, kuid… Päeva lõpuks tuli välja, et tööl kutsutakse Larsi flot fyr (handsom man)… Ilus mees… (Muidugi Lars seda ei tea, see on tema salajane hüüdnimi.) Seega see, et kõik teda imetlusega vaatavad, ei ole minu väljamõeldis, see ongi nii. Ja Anna-Mette mainis ka, et talle meeldib Lars väga…
Miks Anna-Mette nüüd mulle külja alla puges? Ma veel ei tea…
Taustaks veel, et Ewat meie liinil polnud. Oli Olena, miks ikka neid ei vahetatud, seda ma ei tea.
Anna-Mette ütles, et Larsi ei tasu vihaseks ajada, et see pole üldsegi mitte hea mõte… Seega, ta kardab vihast Larsi. Seega võib arvata, et tema susimised või mulle käki-keeramised lõppesid sellega, et Lars sai aru ja pahandas temaga ning nüüd sai Anna-Mette aru, et mind välja süüa ei saa, seega püüab ta teistviisi (sõbraks saada). Temaga on see asi, et ta on tore ja kena, aga selle ilusa oleku taga on nõid-madu. Olen ma ju ise näinud, kuidas ta on kellelegi parim sõbranna ma minutiga pöörab sõbranna vastu. Noh, sõbranna läheb eemale ja siis hakkab toda klatšima… Seega pean ettevaatlik olema.
Tuleb mainida, et palju parem on töötada, kui Anna-Mette mind ei kiusa. Nüüd ta aitab mind ja seletab, kus-mis asib ja kuidas-mida teha. Otseloomulikult kiidab, et ma teen head tööd ja räägib minu kuuldes teistele, et olen tubli… Täna oli nii mõnus tööl olla, et ei tahtnudki ära tulle, aga maja hakati sulgema…
Sain Larsi autogrammi ka. Ma olen vikar (asendustöötaja, agentuuri kaudu), seega pean täitma mingit nädala-tunni tabelit ja viimasel tööpäeval allkirja võtma ja templi-jälje ka… Tavaliselt teeb seda keegi teine, aga täna tegi seda Lars. Natalja ütles, et ta võib ka allkirja anda, et pole vahet, kes alla kirjutab. Noh, siis Lars hakkaski neid tabeleid allkirjastama ja värki. Ja sedasi saingi ma tema allkirja… Nüüd hoian seda paberit kaisus, hästi enda ligi ja mõtlen, et Larsi käed puudutasid natuke seda paberit ja sedaviisi puudutaks Lars nagu mind… (Ok, see viimane iba oli nali… Ma veel nii meeleheitkel pole…)
Sain teada veel, et Lars ongi 47-aastane. Nii palju talle ei pakuks… Täna tuli ikka rohkelt infot. Mu sõrannale meeldib väga rääkida ja naljatada.
Muidugi ma ütlesin, et Lars on flot fyr, aga ma ei teadnud, et see käib rohkem välimuse kohta. Ma mõtlesin pigem tore noormees (et viisakas, enesekindel, karismaatiline)… Noh, läks nii… Kindlasti liigub see jutt edasi ja varsti räägitakse minust, et ma piilun Mister Ilus Larsi poole, aga… Noh… Las minna. See pole ju ka päris vale. Muidu olekski ju tööl liiga igav. Peaaegi, et ma Larsi vahtimisega vahele ei jääks või et ma liiga aktiivselt ning avalikult talle külje alla ei hakkaks pugema… Ma päris tobe ka ei taha näida, ka mul on oma piirid ja mingi väärikus… (Mis te naerate? Tegelikult ka… )
***
Täna jälle jooksin. Meil on seal üks trepp, mis viib üle liini. Mina hüppan viimase astme… Ma võin välja näha nagu väike plikake, aga… Ma ei saa ilma jooksmata. Ma tahan töö-ajal kiiresti liikuda, sest tööd ma kiiresti teha ei saa/ei suuda veel… Noh, mul on suva, kas ma näen tobe välja ja mul on suva, kes seda näeb. St ma ei jookse mitte üksnes Larsi juuresolekul, vaid alati… Kuid Larsile eriti ei sobi, et ma jooksen. Õnnetus võib juhtuda. Mul on kumpad jalas ja need on üks number suured mulle ja pidevalt jääb kummik kuhugi taga kinni (nt trepiastme taha või nii)… Täna ka jooksin ja hüppasin (üle poole päeva olime töötanud ja kõik olid juba natuke tüdinenud ja väsinud näoga, kuid siis on üks Minny, kes küppab, jookseb ja vahel särab ka, sest hea päev on… Noh uus sõbranna ja enam pole kiusamist… (Täna ütlesid garderoobis kõik mulle head nädalavahetust, vot mind austatakse nüüd.)
Tahtsin jõuda selleni, et ma unustan end ära ja jooksen ja siis Lars näitab kätega, et aeglasemalt (Minny rolig-rolig)… See on labakäsi risti rinna kõrgusel ja siis liigutus alla… Lehvitus alla poole. Sinna taustaks käib naeratus ka või muie, seega päris vihane ta pole, aga ikkagi… Senikaua, kui ma tema liinil olen, peaksin ma jooksmisega ettevaatlikum olema. Täna ma püüdsin mitte joosta, aga see oli kuradima raske. Raske on oma rahutuid jalgu taltsutada. Heatuju oli ka, sest mul ju uus sõbranna ja puha.
***
Ewa, vist ütles (eile), et Lars naeratab mulle, aga ta võis öelda, ka et Larsil on ilus naeratus. Ma arvasin, et ta seda viimast ütles ja kiitsin takka, et jah. See tal on. Ma ei hakkanud nendest lummavatest silmadest rääkima.
Minu teine teooria on, et muidu on Lars kuri (äkki probleemid kodus, rahuldamata), aga minu juuresolekul on heas tujus ja sellepärast on Anna-Mette mu sõbranna, et hoida mind selle paaritamise toimingu juures, et Lars oleks rõõmus ja rahul, siis ta saab oma paaritumist teha… Noh, ma ei tea… Täna oli Christina täiestu unarusse jäänud. Ta ei saanud Larsilt mitte mingit tähelepanu, aga küll ta saab… Vaat, kus mehel veab, hunnik naisi kõrval, “vali vaid välja kes, kuna ja kus ning ole mees ning tegutse”… Eks ole…
***
Õppimine ei edene üldse…
***
Mõtted said otsa… Homme on vist koristamine… Samas oleks vaja koduseid töid ka teha… Tahaks lihtsalt olla… S vihjab ka, et koduseid toimetusi tuleks teha, nt prügimäel käia jne…
See oli vist mu rekordiline 3. järjestikune nädal tööl (Taanis). Nüüd hakkan alles tundma seda töö-kool elu… Aga varsti on vaheaeg. Siis saan puhata. Ma ei jaksa ju mitu kuud järjest tööl käia. No olge mõistlikud. Ma vajan puhkust. (Tegin nalja ja olin natuke sarkastiline…).