Vaikselt, ikka vaikselt

Noh eestlased Eestis, astmeline tulumaks tuleb, kas kardate ka? Ma natuke kardan. Mitte, et see mind väga puudutaks, aga kardan Eesti majanduse pärast, kuid mida mina ikka tean.

Varasemalt olid Eestis need maksud nagu paigast ära. Inimesteslt võeti rohkem kui nad võimelised maksma olid. Seega ma eeldan, et need maksuastmed tehakse ka kerge kaldega inimesele kahjulikus suunas. Mõni defineerib end vaeseks, nagu suurpere isa, kelle palgalehel on suur palga-number, aga tegelikult jätkub sellest nibin-nabin, et pere ära toita. Aga noh, maks ei olegi õiglane… Aga kuna süsteem oli ennegi maksumaksja suunas kahjulik, siis ega see väga muutu.

Kuid… Mina kardan, et nüüd jookseb Eesti üsna tühjaks. Taani saab endale astmelist tulumaksu lubada, sest siin on see rahvus ja maksude maksmine au-sees (muidugi mõningaste erinevustega, siin ka protsessitakse nende suurte summade peitjatega)… Igatahes… Noh, aga Eestis? Kalev (kommivabrik) on maha müüdud (pole rahvuslust, pole mis seda seal kinni hoiaks), Skype (pole meie), Playtech? (veel on meie või siis ka mitte)…

80/20 või kuidas see oligi… 20% isikutest annab 80% riigitulust (SKP). Nii… Need 20% ei ole need kõige vaesemad elanikud, need on need tipus. Aga kui nüüd neid astmelisetulumaksuga karistada??? Mis saab? Ma eeldan, et nad kolivad ära… Kui need 20% ära kolivad, mis saab Eesti SKP-st… just just… 80% SKP-st kolib koos selle jäämäetipuga… Ja siis need 80% isikutest (era- ja juriidilised) annavad riigi SKP-st 20% ja selle 20% rahaga püütakse toita valitsus, pensionärid, kodutud lapsed, haiged jne… Ma tahaks loota, et Eesti riigil on natuke parem plaan…

Aga ärge kuulake mind. Olen pessimistlik vana-tädi, kes elust ei tea midagi ja Eestist olen ma ka väga kaugel. Kuid ma olen teiega (seal Eestimaal). Hoian teile pöialt, et mingi ime juhtuks ja teil ikka hästi hakkaks minema…

***

Aga lähme põhiteema juurde tagasi… :D Lars… :D Nali… Mina ise…

Tööl käisin viimati 7. november. Ma olen nii võõrdunud tööst. Suur hirm on. Aeg läheb kiiresti, aga iga minut ja tund muutub järjest rusuvamaks. Tööd pole, raha ei tule (pangaarve jookseb tühjaks, S-l on raha vaja, ta on töötu). Kuid see kõikse-kõige suurem probleem on see rutiini puudumine. Ma magan kaua, sest pole kohustust vara tõusta. Näen kohutavaid unenägusid. Terve päev olen jõuetu, väsinud. Ei saa midagi tehtud. Ma ei tunne end inimesena. Ma ei tööta.

Püüan olla positiivne. Tegelikult pole asi väga hull. Ma lihtsalt olen teadmatuses, kuna saan töötada, kas saan töötada ja kui palju kulusid mul on. Mul on nüüd auto, päris minu oma, seega automaks, kindlustus (mingi õnnetusjuhtumi kindlustus mulle endale ka), töötajate-ühingu tasu ja S-i toetamine… Et hakkab juba tekkima kohustusi. See tõmbab mind vägisi sinna “orav-rattas”-spiraali poole, aga ma hoian end veel tagasi… Ei mõtle tööle, püüan muudele asjadele mõelda.

Nii… Minu uus taani-sõber suhtleb minuga FB. See, kes elab minu lähedal. Me oleme juba leidnud natuke ühise keele ka. Ta on õppinud või õpib taanikeele õpetajaks ja ta on rõõmuga valmis mind aitama. Seega ma küsin tema käest igasuguseid taanikeelseid väljendeid… Ta on praegu haige ja kodus, seega on ta hästi kättesaadav FB-s. See on hästi.

See tutvumisportaal. Minu profiili on külastanud 100 inimest (aga mõni on mitu korda külastanud, st selle saja sees on külastustkordade arv, st üks inimene on seal mitu korda). Ja mul on 48 “like”-t… Ca pooltele ma meeldin või pooled on suvatsenud seda nuppu vajutada. (Mina ise olen seda vist vaid üks kord vajutanud. Meeldinud on rohkem inimesi, aga ühele vajutasin.) Võtke kuidas tahate, aga mina võtan, et ma olen ok, et pooltele meeldin, seega olen keskmine naine. Ei kole ega ilus, normaalne. :D

Mulle tundus, et ma olen juba miljon kirja saatnud taanlastele, aga olen saatnud 5 kirja ning üks neist vastas ja temage me siis tuhtlemegi. Seega üsna hästi on läinud ka see asi. Ei saagi ju 100% olla. Muidugi kaks või kolm vastajat oleks parem, aga… Taanlased on tagasihoidlikud. Vähemalt üks neist tundis minu vastu huvi, vaatas mu profiili, aga otsustas mitte vastata. :D Mõtleme positiivselt, mitte minu profiil polnud eemaletõukav, vaid tema oli vale inimene, ta ei vastanud minu nõudmistele. :D

Noh… Ma arvan, et päris hästi on. Salsat õpin youtubes (juba unustatud asi). :D Keelt praktiseerin uue sõbraga (mitte Larsiga, hoian temast eemale, püüan vähemalt). Sain enam-vähem kõik mis tahtsin.

Nüüd tuleks kool ja keeleõpe ja praktika hästi tõsiselt käsile võtta. Kui keel selge, siis saan tööd küsida, ma saan taanlastega rääkida… Jah… On lootust, on lootust, et asi läheb paremaks. :)

***

Nii..

  1. Töö: :( mitte hea (ikke godt)
  2. Taanlasest chat-partner :) hea (godt)
  3. Jooksmine, trenn (10+10 kätekõverdust) teen :) hea
  4. Raha. Pangaarvel veel on. Neutraalne :/
  5. Kass. Hooldamata. :( mitte hea (ikke godt)
  6. Koer. Olen väljas käinud. :)
  7. Õppimine, ajakasutus. :( ikke godt

Mul pole süsteemi. Aga… Töö saamine ei sõltu minust. Kui agentuuri kaudu, siis pean lihtsalt ootama ja telefonivalmis olema. (Kusjuures telefon on ikka vahetamata.)

Aga… oma aega juhin ma ise… Seega tuleks FB kinni panna ja tutvusmisportaal ka ja õppimine kätte võtta.

Alustasin H.C.Anderseni “Inetu pardipoja” lugemisega. Suur-suur like sellele. Ma tean seda lugu, aga ma ei tea, kust ma seda tean. Kas kunagi keegi on mulle lugenud või TV-st multat näinud. Aga lapse-ajju sööbis lugu. Et oli üks kole hall part ja pärast kasvas luigeks… :D Aga nüüd… Kirjanik kirjutas endast. Tema oli suurt kasu ja tema üle nerdi ja teda peeti koledaks. Nüüd lugesin seda ja neid lauseid, mida pardile öeldi… Ma kujutasin ette väikest Hansu ja seda ülekohut ja kõike… Kurvaks muutusin. Nii kahju, et ma Hansuga ei kohtunud. Aga saadan talle ühe suure virtuaalse pai… Ta oli nii tubli ja vapper. :D

Tahtsin öelda, et täiskasvanuna nägin seda sama lugu hoopis teises valguses. Ja originaalkeeles, autori emakeeles lugedes saab ka teise pildi… Ma arvan. Sellel võib täitsa tõsi taga olla, et Puškinit lugeda ikka vene keeles (laenatud Rentsilt).

***

Kahjuks polegi nagu midagi kirjutada. Istun valdavalt kodus ja masetsen. Ei ole midagi juhtunud. Aga küll tuleb. Kõik tuleb, kui õige aeg on.

Rubriigid: Määratlemata, Minny majandusnurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Vaikselt, ikka vaikselt

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Andersenist olen dok.filmi näinud…Tegelikult oli ta väga vastiku iseloomuga ( mingil viisil lausa perversne) inimene olnud, võimalik, et “lapsepõlvetraumade” pärast nagu kombeks arvata.Kui mõni “pruut” tekkiski,siis pani see varsti plagama ja see polnud mitte välimus, mis peletas.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ega seda tõde vist välja ei selgitagi.
      Siis on ju umbes sama lugu, mis Karen Blixen’ga. Siin (Taanis) räägitakse temast vaid ülivõrdes (nüüd), aga üks koolikaaslane (keeltekoolist) on pärit Keeniast ja rääkis, et ta olevat seal pruukinud noori poisse (et ta olevat olnud üks väga seksimaias naine ja sellepärast tal ka see süüfilis oli)…

      Noh jah… Sõnatu olen. :)

Leave a Reply to äärelinna rohutirts Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>