Te kõik olete väsinud sellest Larsist, aga ma ei saa. Terve mu puu pea on teda täis.
Nüüd saame jälle kõik koos minu üle naerda. Lars oskab ikka nii ilusti asjad paika panna. Piltikult öeldes lajatab kirvega. Selline konkreetne ja otsekohene mees. 
Just nii nagu mulle meeldib. Ainult, et mina ei meeldi talle.
Igatahes… Ma terve päev olen piilunud, kui tihti ta FB käib jne… Ja äkki ta ise kirjutab mulle, aga kus sa sellega. Eksole… Igatahes… Nüüd õhtul ei suutnud ma oma näpukesi kontrollida… Küsisin, kuidas tal kontsert läks (ta olevat seal oma õega käinud, alguses lugesin valesti, lugesin, et tütrega)… Vahet pole… Igatahes… Vastus oli kiire ja lühike… “Mul oli kiire nädalavahetus ja ma olen väsinud ja ma lähen magama.” Kõik… punkt. Ma küsisin enne veel, palju tal õdesid-vendi on, aga ta pidas vajalikuks mitte vastata.
No, kurat… Ai, ta meeldib mulle. Ta suudab mu näppe palju paremini kõrvetada kui ma ise. Igatahes… Sekundi pealt logisin end FB-st välja ja otsisin selle kalavabriku majandusaasta aruande netist. Trükkisin välja ja plaanin seda lugema ja analüüsima hakata.
No on ikka siga see Lars… Nii-moodi võin ma veel produktiivseks hakata.
***
Ma pidin oma lüüa-saamisest siia kirjutama, sest üksi on seda koormat raske kanda. 
Ma väga loodan, et see jääb mulle meelde.
“Don’t touch that Lars-boy.”