Uus rubriik (äkki?)

Me kõik teame, et Minny on väga mitmekülgne inimene. Tohutult andekas. :)

Nüüd keskendun ma autoremondile. KIA sööb esimesi rehve. Taani remondimees ütleb, et sild tuleb paika panna, siis on ok. Mina väidan, et rattalaagrid tuleks vahetada, sest ma kuulen laagri undamist, küll vaikselt, aga siiski. Isa esitas terve rea võimelikest vigadest. (Ta vist arvab, et me oleme siin mingid rikkurid.)

Igatahes… Midagi on veermikus halvasti, aga ei tea mis.

Ma tean, mis on rooliots (sisemine ja välimine), leian ka poolteljed, vedru, amordi, õõtshoova leian ka ülesse… Aga pidin internetist otsima infi, mis asi on šarniir, õõtshoovapuks, amorditugilaager ja muud nipet-näpet.

Nii… Edasi oleks vaja kontrollida, et mis neist on läbi. Kuid see on juba keerulisem. Ma olen näinud, kuidas õõtsahoovapukse vahetatakse, olen näinud, kuidas rooliotsasid vahetatakse. Tean teoorias, kuidas kontrollida rooliotsasid, kuidas kontrollida rattalaagreid… Aga praktika puudub…

Ma võin ju seda ratast toksata ja raputada… Aga… Esiteks, kunagi, kui ma tahtsin proovida, siis mulle öeldi, et sa ei jõua ratast piisava jõuga väänata. Sedasi jäigi mul käte vahel tundmata, milline see lõtk on… Muidugi on tõenäosus, et ma olen nii palju makaron, et minu käed ei taju ühtki lõtku, sest ma ei jaksa ratast väänata.

Ma proovisin jalaga tonksata ratast, aga lõtku ei tundnud. Ma ei ole nii pikk, et rooliga mängida ja samal ajal ratast katsuda… Ma ei hakanud ema segama, sest nagunii ma ei tea, mis on ohtlik lõtk… Minu käed pole seda lõtku kogeda saanud.

Lähen isa juurde koolitusele. :D Siinsed töömehed ei tea midagi. Seega tuleb mul endal rohkem uurida, sest vastasel korral pean ma maksma kinni tohutu tööaja ja ostma uue veermiku. Tänan väga, aga tõesti ei saa seda endale lubada.

***

Naabrid on juba harjunud mind autokapoti all nägema ja õliste näppudega ümber auto liikumas. Nad ei kergita enam kulmugi. Vahin veermikku ja vahel auto alla… Täna näiteks võtsin Fordil mootorikatte maha, et mootorist pilti teha. Isa vaatab üle ja ütleb, mis mootor meil on ja kui palju see pöördeid tahab. Tegelikult, kui vähe see pöördeid tahab. Diisel on ja selline mootoritüüp, mis palju ei taha…

***

Fordi puhul tahaks teada, kuna peaks hammasrihma vahetama. Üks ütleb, et iga 60 000 km tagant, teine 120 000 km. Isa ütleb, et iga 100 000 km tagant. Raamat oli ka kaasas, aga ma ei mõista taani keelt. St ma ei tea auto detaile taani keeles… Ühe asja leidsin ja seal on kirjas hoopis, et 150 000 km või 10 aastat… Aga see tundub juba ulme (diisli puhul).

***

Jah, nüüd ma õpin autovaruosasid taani keeles. :)

Pole see mu elu midagi nii kerge. :) Aga põnev on.

***

Tööl olen käinud. Sealt oleks ka midagi kirjutada…

Ma sain kiirkoolituse ühe masina kohta, mis on nuge täis. Seal panen ülevalt lestakala sisse ja alt tuleb välja puhastatud kala. Minu arust pole see masin midagi nii ohtlik, sest noad on masina sees ja ma pääsen nendeni ainult siis, kui masin seisab. Kui ma masina avan, siis see seiskub automaatselt.

Mina puutun vaid kokku ühe liikuva n-ö stopperiga (kolmnurgaks läheb kokku), see püüab kala kinni (kala läheb pea ees masinasse). See on ainuke oht, mis mind varitseb, aga mul on seal kolm stopp-nuppu ja see kala-stopper ei ole press… Selles mõttes, et need ei pressiks mu näppe puruks, sest ülesse tõstes ei ole seal takistust. Vabalt ülesse tõstetavad detailid. Eks valus oleks, aga ei midagi nii ohtlikku.

Igatahes, pidin ma alla kirjutama paberile, et olen koolituse saanud ja olen teadlik ohtudest.

Tagasiside on olnud selline, et ma olen masina peal hea. Masinad sobivad mulle. Õppisin üsna kiiresti masina selgeks, kui masin jookseb kinni, siis errori koodist tean, kus viga on. Teen masina lahti, puhastan… Midagigi oskan. See on hästi tööl.

***

Natukene klatši.

Anna Mette on haiglas. Tal opereeriti säärt või puusa. Ma ei teagi, mis juhtus, kas ta kukkus või mis…. Jah… Ta pole juba kaua aega tööl käinud. Nüüd on Birgitte ülbeks muutunud. Anna Mette juuresolekul hoidis ta end tagasi ja oli vaikselt. Kõik kardavad Anna Mettet, sest too ütleb päris käredalt, mis ta asjast arvab. Ta ei varja oma emotsioone.

Ja see Lars ka. Kõik teavad, et Anna Mette on hull Larsi järele. Ta flirdib avalikult Larsiga. Aga nüüd teda pole, nüüd on Birgitte selle rolli üle võtnud. (Kuigi Birgitte on abileus olnud 20 aastat ja ta on sügavalt usklik).

Siin tekib kohe uus teema, kas tugevad tunded on usust üle? Kas suure armastuse pärast ollakse valmis oma usk sinna paika jätma? Jumala kartlikkus jne? Moraal….

Vahet pole… Probleem on see, et Birgitte ronib koguaeg Larsi külje alla. Otsib teemasid, et Larsiga vestelda… Mitte, et see mind väga mõjutaks… Aga… Nt üks hommik läks Birgitte at daske… Ja siis oli vahetus, ma otsisin, kuhu ma pean minema… Kõik kohad hõivati ja ma nägin, et Birgitte ei taha väga oma kohalt lakuda, siis läksin pakkima. Aga Lars saatis Birgitte minema ja siis pidin mina tema kohale minema, Larsi külje alla.

Birgitte räägib minust halvasti minu juuresolekul. Vatsik on seda pealt kuulda ja aru saada.

Ta teeb ka Larsile kohe märkuse, kui too mind vaatama jääb (söögisaalis).

Viimane kord oli mu toidupakk kotti liikunud. Ma ei tea, kas ma ise olin segaduses seda teinud või keegi teine… Ma kuulsin, et Birgitte ütles Larsile, et ta ainult tögab/kiusab mind (at drille).

Kui tõesti seda tegi tema, siis olen ma küll lastemänguplatsile sattunud. Ma saan aru, et kevad tuleb ja armastus lööb valla, aga kas nad saaksid mind sellest armurituaalist välja jätta.

Muidugi olen ma armukade, kui keegi Larsiga flirdib või semmib… Aga ma püüan üle olla. Ma olen täiskasvanud inimene ja ta ütles mulle “ei”. Mis seal ikke, ta pole minu jaoks…

Aga miks olen mina jälle Larsi ihaldaja sihtpunkt. Ma olen kole ja loll…

Minust räägitakse nagu supper-naisest, et ise vahetasin autol rehvi ja sain uue masina käppa paari minutiga. Jutud liiguvad, eriti seal ettevõttes. Meestele on see muljet avaldanud ja see on veel teemana üleval. (Keegi teine ei ole suutnud muljet avaldada). Minu jaoks oli see kõik tühine ja ebaoluline. Aga ma tulen ju teisest keskkonnast, kultuuriruumist.

Nüüd ma töötan toorkala-osakonnas, see asub teises hallis, ei ole Larsi juures, aga ikka käib Lars minu juures jalutamas.

Üks kord ma kuulsin, kuidas kolmas Christian ütleb: “Näe, ta on seal, seal on.” Ja siis vaatan, minust 15 sammu tagapool seisab Lars ja Christian ning viimane suunab sõrme minu poole.

***

Minule tehakse ülekohut. Mina ei saanud Larsi. Miks nad, siis mind sihikule võtnud on.

Teiseks… Ma väidan, et Kial tuleb rattalaagrid vahetada, aga mind ei kuulata. Ma olen ju rumal ja ei tea asjast midagi. Eks ma siis sõidan kuni autoga üle katuse käin. Siis saab uue auto ja mul on õnnetusjuhtumi kindlustus.

Kõik teevad mulle liiga.. Bööö… :D

***

Mis ei tapa, see teeb tugevaks. Saan hakkama. Üks päev korraga, vaatab kuhu ma välja jõuan.

KOKKUVÕTE: (1) Tegelen autoremondiga. (2) Tööl uue masina peal ja toorkala osakonnas. (3) Birgitte semmib Larsiga ja ma olen talle ette jäänud.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>