What’s up

Teate, ta ajab mu hulluks. Kuulsin, et ta olevat terve nädal olnud väga tõsine ja endassetõmbunud. Ma märkasin ka, et midagi on nagu halvasti, aga mulle tundus, et see on seal üldiselt kõigil. Et kõik on natuke negatiivsed ja väga tõsised.

Ja siis pidin tema lähedal töötama… Ta laulis, vilistas, susistas ja väitis, et see on rütm, et see on muusika, et tema teeb muusikat. Ta oli nii energiat täis.

Siis tuli ta minu selja taha. Mulle hästi lähedale. Siis hüppas astmelt maha ja jälle uuesti minuga samale astmele (mulle selja taha). Ta oli nagu natuke ärevil ja kärsitu. Siis nägi ta ühte toodet. Seal ei olnud midagi viga, aga ta sirutas käe välja, et seda toodet siluda. Seistes samal ajal minu seljataga.

Meie kehade vahel olid millimeetrid. Tema käsi oli peaaegu ümber minu. Puudu jäid vaid sentimeetrid.

Aga teised olid ju ka seal… Ma hoidsin end ikka täiesti tagasi, et mitte punastada, sest varem ma punastasin koguaeg (kui ta mulle nii lähedal oli)… Sellel korral sain hakkama, suutsin jääda rahulikuks (näiliselt).

Ta naeratas laialt mulle terve päev…

Ma ei saa nii. Ma kas saan kõik (ja kohe) või ei saa mitte midagi… Mulle ei meeldi sellised mängud, mida mina ei saa kontrollida.

Kui ta jätkab oma kentsaka ja õrritava käitumisega, siis hakkan mina ka. Ja kui mina sellega peale hakkan, siis on ka hakatud. Ma ei piirdu väikse flirdiga. Ma võtan asja ikka suurelt ette. Ma istutan end tema pähe, soovidesse… Kogemata riivan teda hellast piirkonnast, kogemata jooksen talle otsa, pühin tema näolt “olematuid kübemeid”. Hommikul astun enne tööd tema juurest läbi. Naeratan… Ootan teda. Passin peale jne… Ikka täis-mäng.

Tean ette, et ma kõrben. Aga kui ta seda jama ei lõpeta, siis ma lihtsalt pean talle näitama, kuidas selliseid mänge mängitakse ja minuga ei mängita neid üldse. Pole mõtet lihtsalt.

Aga ma loodan, et ta lõpetab selle jama. See oleks mõlemale (kõigile) parem. Võib-olla ta pruukis midagi, nt “õnne-tablette” või midagi. Vast oli erand.

***

Aga jah… Raske töönädal on seljataga. Tahaks midagi teha, aga ei tea mida. Olen väsinud. Pesitsen teisel korrusel nüüd.

***

Tunnen end natuke üksildasena. Otsin hinge-sõpra. FB on süüdi. :D Tegelikult ka. Püüan toda siis vähem tarbida.

Muidu läheb täisa ok-lt. Inge, kes mind kohe üldse ei sallinud ja on vastik inimene, poetas minu kohta isegi positiivse sõna. Olin ise ka üllatunud.

Sellel nädalal olid paljud minuga väga kenad… Selline tore tunne oli. Mõnus oli tööl olla ja koolis oli ka ok. Õpetaja, kes muidu oli väga negatiivne ja karm, ütles mulle isiklikult, et ma kirjutan hästi ja omandan uued teadmised väga kiiresti.

Soovitas mul rohkem rääkida… Ma ütlesin, et tegelen sellega, et tööl räägin (juba rokem) ja kodus plaanin ka rääkima hakata (taani keeles siis) ja üks taanlasest sõber on ka, kellel praegu ei ole aega, aga vast leiab seda aega mais…

Ametiühingust helistati ja ma rääkisin taani keeles ja sain enam-vähem kõigest aru ja tema sai minust aru.

Sellel nädalal ma tundsin, et olen sellesse ühiskonda sisse imbumas. Võib-olla oli see kõigest ajutine asi, aga… Täitsa hea nädal oli.

***

Kas veel midagi?

Ma vist pole kirjutanud, et loen ühte majandusalast raamatut taani keeles. “Minu majandus”. Täitsa tore raamat on, paks ka. Enne puhkust ma sellega ühele poole ei saa, seega loen pärast puhkust ka. Kõigest aru ei saa, aga natuke ikka.

Olin alguses üsna skeptiline, aga pean tunnistama, et olenemata sellest, et ma olin skeptiline, on seal raamatus palju põnevaid asju ja tähelepanekuid.

See on uskumatu, kui palju üks aju suudab. Muidu ei saa ma aru, aga kui tuleb põnev koht (nt majanduspsühholoogia, aktsiaturud, säästmine, planeerimine…), siis saan ma peaaegu kõigest aru. Tean sõnade tähendust, mida ma varem ei teadnud. Lihtsalt… Huvi teada saada ja aru saada on nii suur, et aju annab vastused.

Ma tean, et ma ei kasuta suurt osa oma teadmistest, sest ma ei usalda ennast ja teisalt piirab mind mu hirm (kõige ees)… Aga… Vahel olen ma väga väsinud ja siis ei takista ma end ja teinekord jälle olen nii põnevil, et ma taas unustas oma hirmu ja piirid ning lihtsalt tegutsen. See on põnev.

***

Aga jah… Olen mega väsinud. Seega vaikselt tõmban päeva kokku. Homme jooksma, vend lubas kaasa tulla. Saab nalja, ei tea, kas joosta ka saab. :D

Järgmise korrani siis…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele What’s up

  1. Roland kirjutab:

    Ainuke tähtis mainimine minu arust oli “vend”. Temast naised loeksid suure huviga. Mina ka. Muu tundus natsa pulp fictional.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>