Teinekord läheb päris hästi. Meil siin hommikuti paistis päike ja poole päeva pealt hakkas kõvasti sadama. Seega ma nädala sees, pärast tööd muru niita poleks saanud. Murule meeldib ilm väga, töökaaslane ütles, et kui sedasi jätkub, siis tuleb ülepäeviti muru niita. (Oh, õudust).
Igatahes, eile niitsin muru ja õigesti tegin, sest täna sajab vihma ja ongi sobivam ilm tuba koristada. Põrand on koerakarvu täis. Loomad vajavad ka hooldamist ja mul on vaja natuke kirjutada oma eesmärgi raamatut.
Ma tahtsingi öelda, et väga tubli olin, et eile muru niitsin ja roosid ära lõikasin (vanad oksad). Roosidega natuke hiljaks jäin. Eelmine nädalavahetus polnu mahti. Aga vast saab ikka asja. S saab natuke kurjaks, kui koju jõuab, sest ma vist lõikasin natuke liiga palju. Agama loodan, et roosile on hea, kui vahel saab karmimat kätt ka tunda, äkki pingutab siis rohkem õitsemisega. 
Poes käisin ka eile. Mulle see poes käimine ei meeldi, seega püüan käia nii vähe kui võimalik. Ostsin nädala kraami ära. Mina saan hakkama, aga S hakkab küll nurisema, et külmik nii tühi on. Noh, siis läheb ta ise poodi ja toob, mis meelele hea on.
Nüüd vist olekski aeg päevaga alustada. MP3 on ka end täis laadinud, mul on ainult USB-juhe talle ja seega ma istun arvutis kuniks see asjapulk end laeb, aga nüüd on ok.
Kõik on tegelikult hästi. Olgugi, et Natalia eriti nõme reedel oli ja esmaspäeval pean temaga koos töötama ja see agentuuritöötaja AnnMargrete on vist ka seal… Aga vähemalt saan kino esimesest pingist, sest minu ümber on nii konfliktsed inimesed. Susanne võiks ka olla, siis oleks ikka täis maja, aga… Ise võtan pihuga neid “Õnne/Rõõmu tablette” ja töötan ning naudin vaatemängu.
Ma juba preagu mediteerin natuke, noh, homse jaoks. Aga kui homse üle elan, siis tuleb ülehomne ja see vast on parem kui homne. Ma vähemalt loodna.