Minu tööpüksid

Ma mainisin oma unenägu ja oma uusi tööpükse. Ülemusel on puhkus, seega tema minu pükse kritiseerinud pole. Aga mu kallis kolleeg… Noh, mõned neist, aga Inge pidas valikuks ära mainida, et püksid on kitsad. Et ma võin vabalt oma vanu pükse kanda.

Meessoost töökaaslased sumisevad mu ümber nagu mesilased. Päris nii hull asi pole, aga ettevõtte 66%-list ülemust näen üsna tihti enda läheduses parkimas. Muidugi teretab ja naeratab laialt.

Teisest osakonnast üks liini-ülem, käib ka meie osakonnas vaguneid lükkamas. Ja kui mul kala on maha kukkunud, siis tõstab ülesse… Milline tähelepanu ja teenindus.

Aga naised. Nad ei saa mu pükstest. Neid nii häirivad mu püksid…

Kõik see kokku… Noh, ma ise ju ei näe, kuidas ma neis pükstes välja näen, sest meil pole suuri peegleid tööl. Tavaliselt kannan ma kaks numbrit suuremaid riideid. Seega ma ei tea, kuidas need õiged riided seljas olema peaksid.

Tunnen küll, et püksid on ümber, aga ma saan nendega istuda ja kükitada… Minu meelest täitsa ok.

Saatsin Heikile ka pildid. (Ta on väga valiv riiete suhtes.) Ta arvas, et ok. Isegi väiksema mõõdu suudatskin jalga ajada. Ta arvas, et suuremat numbrit pole vaja.

***

Ma täna nii vihastusin… Igatahes.. Võtsin oma tööpüksid koju, panin jalga ja tegin pilti, et näha, kas asi tõesti nii hull on nagu tööl tagasisidest tundub…

20170704_164724 20170704_164744 20170704_164855 20170704_164910 20170704_164921 20170704_164934 20170704_164955 20170704_165011 20170704_165013 20170704_165125 20170704_165155

Kodune pluusi on seljas… Aga umbes nii ma välja näen. Minu meelest polnud üldsegi mitte nii hull. Enamasti seisan ma püsti, ei kummarda ega midagi. Seega… Ma ei saa aru, miks selline draama ümber mu pükste.

Homme panen vanad tunked tagasi selga. Töörahu huvides, mul on neist muttidest kõrini.

***

Tegin ka paar raskemat poosi, seksikamat poosi, mida ma tööl ei võta. Proovisin, et kas püksid vastu peavad ja kas õmblused vastu peavad…

Kõik ok…

Keda häirivad pepu-pildid, need pangu nüüd silmad kinni… Ärge vaadake.

20170704_165513 20170704_165522

Ma ei saa aru, mis probleem mu kolleegidel on. Ega ma ise ka just õnnelik oma suure tagumiku pärast ole, aga…

Søren Kierkegaard: “Küll on inimesed ikka rumalad, nad huvituvad pigem mu pükstest kui mu mõtetest.” Täna kuulasin kolleege ja tõdesin, et olen samas olukorras. Minu jaoks oli see hale-naljakas. Ma ei mõista neid. Ma ei saa aru, miks?

Nende käitumine maalina mu peas: Naised istuvad ühe õnnetu neiu ümber ja näitavad talle näpuga. “Näe, kui suur su nina on.” “Näe, kui imelikud su silmad on, üks suurem ja teine väiksem.” “Näe, kui naljakat värvi su juuksed on.” jne… Inimene ei saa ju seda muuta. Mina ei saa oma tagumikku muuta. Võib-olla suuremate pükstega ei torkaks see nii silma, aga… Siiski ei saa ma aru, miks? Miks neid mu püksid häirivad? Need pole ju nende püksid ja see pole nende suur tagumik… Ma ei istu neil ju näos… Ma ei höörita oma tagumikku. Käin mööda seina-ääri ja lähen tööekohale esimesena ja lahkun viimasena, et nad jumalama-eest ei peaks mu tagumikku vaatama…

Oleks siis midagi üli-mega-seksikat. Aga ei ole. Täitsa tavaline suur tagumik. Võib-olla teiste töötunkedes tagumike kõrval on väheke seksikam… Aga… Siis, ei midagi nii ülimalt intrigeerivat… Nii arvan ma.

Meil on üks hästi suur neiu k tööl. Temal on suured tunked, aga need on tal ümber tagumiku tihedalt. Miks nad seda ei kommenteeri? Kas ebavõrdsus?

Mulle isiklikult see ümaram neidis meeldib. Ta on sõbralik ja lahke ja vaikne ja armas. Mis sellest, et natuke suurem kui teised.

***

Sellistelpäevadel ei tahaks taani keelest aru saada. :D

Aga ei… Homsest siputan ringi jälle oma vanades ja kulunud tunkedes (sain need kasutatult)… Siis peaks rahulikum olema. Naised ka rahul. Muidu need nõid-ussid salvavad mu veel surnuks. Nii stress, selle grimmassitava Marioni pärast.

Aga näed.. ikka hoian oma kohta tema vastas, et selle nõia nägu ikka terve päev mu silme ees oleks… Treenin end. Hommikul mõtlesin, et ei lase end temast häirida, aga juba esimese kahe tunni jooksul suutis ta mind närvi ajada. Aga sain ruttu end tagasi rahulikuks.

Kusjuures, nüüd ma tean, miks ma inimestele otsa ei vaata… Ma nimelt ei kannata neid vingus ja grimmassitavaid nägusid. Näost on ju kohe näha, kes uss on… Noh, vahel võib ju ka mööda panna, aga enamasti on see üsna kergesti märgatav.

Ma loodan, et ma suudan oma pettumust ja tundeid ja mõtteid varjata, et mul on see “pokkeri-nägu”. Ma väga loodan…

***

Loodan, et kõik oluline sain kirja. Nüüd koer ja muud tegevused.

Kirjutame mõni päev jälle.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

12 kommentaari postitusele Minu tööpüksid

  1. surnudhing kirjutab:

    Pole kuskilt need püksid väikesed.Ilusti parajad on. :)

  2. Roland kirjutab:

    Seda kilu peput patsutaks 25 tundi ööpäevas…

    Sulle läheks ju ka väiksem number jalga.

  3. Roland kirjutab:

    Kui mäletad esimest ja viimast kohtumist lastekodus, siis tõesti oli Sul sellised teksad jalas, et ei hoia või keela, aga need mõtted olid parem tagasi hoida ehk Sul oli ikka väga ilus keha, hoolimata Sinu “kõhu” muredest, millest ma midagi ei saanud ära.

  4. Roland kirjutab:

    Mina kommentaari all just mõtlesin, et need teksad tõid su ilusad alakeha kumerused perfektselt välja, kuidas sina asja negatiivsena asja näed, ma aru ei saa.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Minu ema küsis neid pükse minu jalas nähes: “Miks sa pead nii väikseid riideid kandma? Ma ostan sulle suuremad püksid…” Ja ma ise tundsin end neis natuke liiga kumerana, üle püksivärvli valguvana… Aga mulle need püksid meeldivad. Seisavad senimaani mul kapis ja Eestis käin nendega. :D

  5. Isildur kirjutab:

    Sul pole põhjust oma keha ja välimuse üle kurta. Täitsa kena oled. Sa teed seda ilmselt selleks, et siin tähelepanu saada. See on mõistetav.
    Saada need töökoha mutid pikalt ja käi nende kenade pükstega edasi.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma ei otsi kiitust (vähemalt teadlikult küll mitte). Ma päris ausalt arvasin, et äkki need püksid on liiga kitsad. Tavaliselt kannan ma L suurust, aga need on S-d. (Mul on küll väga ümber teksaded, aga igapäevaselt nendega ei käi.) Mõtlesin, et äkki tööriietele kehtivad mingid teised standardid.

      Ma kogun natuke julgust ja ootan kuna ülemus puhkuselt tagasi tuleb, siis panen jälle uued püksid jalga. Las nad siis käivad ja kaebavad mu peale seal kontoris.

  6. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Vaat siia sattusin ma nüüd küll puhta juhuslikult! Kolasin google pilte pidi ja otsisin hoopis midagi muud, kuni nägin neid pilte ja mõtlesin: mida keissi nende pükstega’s…
    AGA ! Näen kommides “surnudhinge”! On sul andmeid, mis on sellest väga depressioonilõhnalisest inimesest saanud, ta isegi hävitas oma blogi raskemal ajal, kui asjad puhta käest läksid! Samas leidsin eile sõna “düstüümia”, ma polnud sellist sõna kunagi kuulnud! Ma leidsin niisiis kohe omale “diagnoosi” https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/dustuumia/id-265

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>