Tagasi Taanis

Kaks nädalat ja natuke peale olin Eestis. Eelmine (2018) aasta ma Eestis ei käinud. Võib-olla olin unustanud, kuidas seal on, aga… Väga raske oli. Kuna müüjaid ei ole kusagilt võtta, siis neid napib ja need vähede ei pea pingutama, sest konkurents puudub.

See on tekitanud olukorra, kus klient tunneb, et ta segab müüjaid ja on poes vaid tüliks. See on mu enda viga, et nii tunnen, aga minu jaoks oli päris harjumatu, kui teenindaja saatis mu teise kassasse pikka järjekorda, sest tema arvuti oli aeglane.

Käisin ka Tallinnas poes. Sel korral läksin Magistrali keskusesse. Teenindajad rääkisid vaid vene keelt, kui ma eesti keeles küsisin, siis sain vene keelse vastuse. Kliendid on ka valdavalt venekeelsed. Hakatakse vist Lasnamäelt üle tulema või lihtsalt on kogukond nii palju paisinud, et hõivatakse ka Mustamäe.

Hotellis olid ukrainlased ja lätlased, paistsid töölised olevat. Kui igapäev selle keskel oleks, siis vist ei jääks silmagi sellised muutused.

Terve see reis oli sisemiselt raske. Lennukis olemist ei nautinud, see tundus nii meeletult pikk ja piinarikas reis.

Eesti õhk ei ole enam see vana õhk. Või noh, inimesed tundusid stressis ja närvilised. Õhk oli nii paks, et ma pidin kaubanduskeskusest välja minema, et hingata saada.

Tallinnas on autosid ikka meeletult. Parkimiskohti lihtsalt pole. Ja kui natukeseks valesse kohta pargid, siis on kohe trahv varnas. Mul ei õnnestunud saada, aga kui ma seal kaubanduskeskuse juures õhku ahmisin, siis nägin, et nii mõnigi sai. Nagu masstootmine.

Inimesed tulevad poodi, et sinna oma raha jätta, aga pood trahvib neid, kui nad liiga kauaks jäävad. :D Ostlema peab kiiresti. :D

Liiga hästi läheb. Olen lugenud, et majanduskasvu toidab kinnisvaraturg. Analüütikud on mures, sest see pole jätkusuutlik. Varem või hiljem tuleb uus kriis, kuid… Aga mis seal ikka, praegu on ju kõik hea, vahet pole mida homne toob.

Hästi üllatav oli ka see, et Riia ja Tallinna vahel liigub palju inimesi. Suured ettevõtted sõidutavad oma töötajad Air Baltic’ga Riiga, et seal konverentse teha. Eestis on vist kallis. Kusjuures, Läti lennufirmaga, mitte Eesti omaga. Aga noh… Pole vist minu mure.

Suur teema oli, et eestlased viivad maksuraha Lätti (alkoholiaktsiisi) peamiselt, kuid kui palju raha viiakse Läti lennufirmale (seda teen ka mina) ja Läti hotellidele ning konverentsikeskustele…

Meie naaber on meist ette jooksmas. Ülikooli-ajal kuulsin, et läti majandusharidus on tugevam ja töövestlustel eelistatakse neid. Enamus ettevõtteid kolisid raamatupidamise osakonnad Lätti, sest seal odavamad ja parema kvalifikatsiooniga töötajad. Ja kui rahakott kolib, siis olib ju raha ka.

Minu õppejõud Arrak ütles, et majanduse ülekuumenemisest annab märku see, kui teenindajad muutuvad ülbeks. Mulle tundub, et nad juba on seda. (Soomlased ka kurdavad, et Eestis on teenindus üleolev ja alandav (kliendi suhtes)).

Arrak ütles ka, et ega raha rumalat ei armasta. Raha on tark ja rumala käes see ei püsi. Sellega ei ole ma 100% nõus, aga oma iva on siin ikka.

Üksnes tarkusest ei piisa, peab olema ka julge. Võimalusel on ka oma roll, kuid ma usun, et julgus ja tarkus loovad ise võimalused.

***

Ma ei tunne end Taanis hästi. Mul on siin raske, samas ei suuda ma küll end ette kujutada Eestis. Võib-olla ülikooli juures oleksin ma end paremini tundnud… aga samas… Need tippoliitikud ei tundu ka eriti sümpaatsed või… Mõni inimene õhkab tarkust välja ja ma olen unistanud nendega vestlemisest. Lihtsalt arutada asju. Mõtlen mõne õppejõu peale.

Vanaisaga tahaks ka rääkida, aga enam ei saa. Nad on sellised inimesed, kes mõtlevad ja siis ütlevad. Olgu nende sisukohad nagu on, aga nad põhjendavad neid. Ja sellega avavad nad ka minu silmi, ma näen asja teist külge. (Loen vahel Hundiulg blogi, ma ei ole temaga alati nõus, aga ta on seal diplomaatiline, toob näiteid, selgitab, põhjendab…(Lahmimist ja emotsioonide tulva sealt naljalt ei leia, mis on hea)).

***

Täna käisin üle pika aja taas jooksmas (Eestis ei jooksnud üldse). Tohutult mõnus oli. Ma tunnen end siin Taanis rohkem kodus kui Eestis. Võib-olla seondub mul Eestiga palju probleeme ja seetõttu on selline vastasseis.

Mu vanaisa ju suri seal, vanaemaga on halvasti, vennal on plruut kuue lapsega ja seal on palju probleeme, mis läbi venna natuke mõjutavad või puudutavad mind. Võib-olla ma näen ja puutun kokku selle teise Eestiga. Kui minu tutvusringkonnas oleks mõni heal elujärjel olev isik või ärimees/-naine (tea, kas nad on ka isikud või midagi muud)… Eestikeelsest meediast ei jää mulle ka silma pudrumägesid ega head elu. Nägin, et keskmine palk on tõusnud 1500 EUR kuus. Aga see on ju bruto ja Eestis on ju astmeline tulumaks lisaks veel see meeletu palgalõhe igasse kanti. Ma kohe kuidagi ei usu, et see arv nüüd midagi näitab või midagi head näitab.

Kusjuures, kui see tõesti on nii, siis on see ikkagi miinimum (netos) siin (Taanis). Kuid kütus on sama hinnaga, toit ka enam vähem. Eluaseme kulud on vast sutsu suuremad, aga siin ei ole konrereid ilma pesemisvõimaluseta, ilma veeta jne… Eluaseme kvaliteet on ka parem.

***

Ma tean, et ma pole Eestis teretulnud. Veelvähem pärast neid mõtteid. Tean, ka et ma pole siin teretulnud. Eestis nimetatakse mind “majanduspagulane” ja siin olen “odav tööjõud ida-euroopast”. Jah, olen kodumaatu, lindprii. Aga vabadus on ka hea. :)

***

Mina olen vaene, aga vaba. Ei ole mul kohustusi panga ees, eile ole mul vaja perekonda üleval pidada (kõik oma vabal valikul). Kõik on ikkagi hästi.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>