I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

Bali vol 3

Rubriigid: Maailma avastamas — 12. juuli 2013 @ 09:28

Puhkus sujus meil kenasti nii, et sai piisavalt ringi käidud aga ka piisavalt puhatud ja rannas või basseini ääres lebotatud.  Enamvähem ülepäeva võtsime midagi väheke suuremat ette.

Teine suurem ettevõtmine oli väike turistituur Ubudi piirkonnas. Eelneval õhtul sai Mikko tänaval ühe autojuhiga kaubale ja enda meelest saime päris hea hinnaga autojuhi terveks päevaks, kes viis meid sinna kuhu tahtsime, aga oli ka ise oma programmi kokku pannud, mida meile soovitas. Mina teadsin, et tahan Ahvide Metsa minna (mis on siis džunglis asuv templikompleks, kus elavad ahvid) ja autojuht viis meid ühtlasi ka muudesse vaatamisväärsustesse, mis sinna kanti jäid.

Esimeseks peatuseks oli tekstiili ja batika vabrikupood, kus oli siis igasugu balistiilis riideid ja muid meeneid. Kõige huvitavam oli aga jälgida maja ees  õues olevaid käsitöölisi, kes siis t-särkidele batik-stiilis kuuma vahaga joonistusi tegid. Kusjuures selle eest ei küsitud mingit raha, vaid lihtsalt oli viisakas neile omal soovil nö “tippi” anda niis palju kui ise heaks arvad. Eks seal teeniti selle pealt, et inimesed käisid nende poes endale valgeid t- särke selle tarbeks ostmas. Mikkol oli endal just valge särk seljas, hiinast ostetud ja odav, nii et polnud kahju sellest hoopis üks bali suveniir teha. Kiskuski särgi seljast ja mõne minutiga juba kritseldatigi sinna kena pildike. Päris lahe särk on nüüd :)

Teisena läksime hõbeda vabrik-poodi. Ega sealtki poest midagi osta kavas ei olnud, aga see oli lihtsalt nii ilus koht ja ilusad asjad, et käi kui muuseumis ringi. Jällegi oli ka ise võimalik näha, et kuidas neid ehteid tehakse.

Kolmas peatuspaik oli üks tempel. Igas linnas peab neil olema vähemalt 2 templit ja niisiis astusimegi sisse oma esimesse hindusistlikusse templisse. Templisse ei tohi siseneda paljaste jalgadega, ehks siis kõigile, kellel olid lühikesed püksid või seelikud, seoti ümber sarong. Me saime kõik endale ühesugused triibulised rätid ümber ja naersime, et oleme nagu eesti rahvatantsu delegatsioon :) Need templid on seal päris lahedad, sest igal pool on nii palju nikerdusi ja huvitavaid kujukesi. Saime seal ka kohalikke löökpille näppida. :)

 

Neljandaks sihtpunktiks oligi ahvide mets. Juba kohe värvas oli näha, et neid ahve on seal tõesti väga palju. Väljas olid ka hoiatussildid, et enda asjade tuleb hoolega silma peal hoida, sest ahvid näppavad seal asju. Seda hoiatust olin juba eelnevalt ka neti foorumitest  lugenud, et päris paljude päikeseprillid, kaamerad, mobiiltelefonid, ehted jms on ahvide saagiks langenud. Meie olime ettevaatlikud ja ei jäänud millestki ilma. Enne väravat oli ka väike letike, kust sai ahvidele banaane osta. Mikko tegigi seda. Võttis ikka mitu tükki, et endalegi midagi jääks, sest tal oli hommikusöök vahele jäänud. Aga päris ju jäigi midagi talle. Kui ahv nägi, et Mikkol on veel üks käes aga ta ei mõtlegi seda temale anda, siis kargas ta kohe Mikkole selga, ronis õlale ja näppas selle ta käest ära :D  Nähes kohe alguses kui lihtsalt nad inimeste otsa ronivad ja kui ikka midagi saada tahavad, siis selle ka saavad, olin ma väga ettevaatlik oma telefoniga pilte tehes, seda küll nende valdusesse  kaotada ei tahaks. Ahve oli seal tõeliselt ikka väga väga palju: osa ajasid üksteist taga, teised ronisid puude otsas, kolmandad istusid rahulikult ja nokkisid ükstese kasukast kirpe (või mida iganes muud)  jne jne jne. See ala oli väga suur kus nad pesitsesid. Kõige rohkem oli templi müürde vahel. Me päris kõike vist ei jõudnudki läbi vaadata, sest ei julgenud enam :D Seal oli üks jõgi ja oli vaid kitsuke teerada, kus siis ühel pool jõgi ja teisel pool kaljusein, läksime ka sinna uudistama. Siis aga jäi teepeale ette üks ahv, kes oli endale kookospähkli leidnud ja selle kallal hoogsalt maiustamas oli. Temast teisele poole juba jäi üks paarike, kes tahtsid tagasi tulla sealt teed mööda aga kuna see ahv ees oli, siis ei saanud temast kuidagi mööda. Mööda kõndima ei mahu, aga üle astud ei julge. Kui nad liiga lähedale sattusid, siis ahv juba näitas neile oma hirmuäratavaid hambad. Ise kookospähkli peal demonstreerides kuidas nende hammastega korralikku hävitustööd teha saab.  Me siis olime ka seisma jäänud, sest edasi ju ei saa kuidagi. Siis aga ilmus ka meie taha ahv ja nüüd olime täiesti lõksus. Ei saa edasi, ega tagasi. Sellest teisest oleks isegi võibolla kuidagi julgenud niimoodi poolenist üle astuda, aga ma tean, et nii kui ta mingi liigutuse minu poole oleks teinud, siis oleksin ma raudselt hirmust kohe jõkke hüpanud. Õnneks seda katsetama ei pidanud, sest natuke aja pärast otsustas ta ennast liigutada ja läks meilt teelt ära. Armsad on küll need ahvid, aga ka parajalt hirmuäratavad kui liiga lähedale satuvad :)

Viimase kohana külastasime veel ühte muuseumit. Kui ma õigesti aru sain, siis oli tegu itaalia kunstikuga, kes kolis balile ja sai sealt palju inspiratsiooni. Autojuhi jutust jäi mulje, et nad on väga uhked selle üle, et see mees seal elas ja oli vist ka tolles külas tähtis ja tark mees. Selle kunstniku kunagine elukoht ja ateljee oligi siis muuseumi asupaigaks. Jällegi oli juba see ümbrus seal kõik nii ilus, et seda ma vaatasin vist isegi rohkem kui pilte :D Kuigi maalid olid ka lahedad, sellised kerge kiiksuga teosed. Kõige rohkem jäid sellest kohast aga meelde hoopis papagoid :D  Maja ees aias oli mees terve hulga papagoidega, kes neid siis järjest meie kätele ja õlgadele panema hakkas. Niisiis möödus meil kenake fotosessioon seal enne kui edasi liikuda saime.

 

Kommentaarid puuduvad »

Pole veel kommentaare.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>