I want to live, not just be alive

http://public.fotki.com/kairikipper/elu-hiinas/

30. september

Rubriigid: Maailma avastamas — 12. okt 2013 @ 01:15

Ei olnud need viimased päevad tööl Mikkole sugugi lihtsad. Näis nagu hiinlased annaksid endast parima, et võimalikult palju veel segadust tekitada ja teda närvi ajada.  Ega nad muidugi meelega midagi halba ei teinud, aga peamiselt on asi nende oskamatuses infot jagada. Nad on niigi selles nii kehvad ja kuna Mikkole ei oska nad asju keele tõttu seletada, siis näib nagu nad lihtsalt lööks käega pidades paremaks üldse mitte midagi öelda, justkui Mikko peaks ise kuskilt mujalt selle teada saama, mõtteid lugema näiteks.  Ütleks siis mullegi, et ma talle tõlkida saaksin, aga mind ju saadetakse koguaeg Star Lounge, nii et ma pole kunagi seal restoranis kohal, et Mikkole midagi tõlkida saaksin.

Näiteks ühel viimastest õhtutest  öeldi talle, et 2 inimest tulevad sööma. Ok, tulevad siis tulevad, eks siis teeb mida tellitakse. Pole nagu midagi keerulist. Siis aga kui need 2 inimest tulid, sain aru, et tegu pole a la carte tellimusega, vaid neil on kindel set menüü, mis neile mõeldud on. Küsisin, siis vanemteenindaja käest, et mis toidud need on, tema ainult käigu pealt teatas mulle, et Mikko teab. Küsisin siis Mikkolt, et teab ta tõesti või. Muidugi ei teadnud tema midagi, talle öeldi lihtsalt, et 2 inimest tulevad, toitudest polnud mingit juttu. Läksime siis teise koka käest uurima, kes ütles, et kala tuleb teha.  Okei, kala, mis kala, mis kujul jne? Lihtsalt, kala. Leiti siis lõpuks õige kala ülesse ja Mikko tegi 2 praadi valmis. Siis tuli jälle too teine kokk kahe tühja supitaldrikuga ja andis Mikkole. Mikko küsis, et miks need, et kas supp on ka. “Jah”, sai ta vastuseks. Mikko küsis, et kas hiina supp, või tema peab tegema. “Jah, sina pead tegema, tomatisupp”. No anna abi! Kas ei või siis õiges järjekorras asju öelda, et kõigepealt 2 tomatisuppi ja siis kalapraed. Ei , kõigepealt ei öelda midagi toitude kohta, siis teatakse , et kala, ja kui see valmis, siis et enne seda tuli veel supid ka teha! Üldse ei imesta, et Mikkol närvid läbi juba on.

Järgmisel päeval jälle kena segadus. Ta tuli tööle ja talle öeldi, et 100 inimest tuleb täna. Mikko veel küsis teise koka käest igaksjuhuks üle, et kas tõesti 100 inimest on täna õhtu buffees. “Jaa, 100 inimest, õhtu buffees”. Mikko siis hakkas oma ettevalmistusi tegema  õhtuks. 100 le toitu teha võtab ikka korralikult aega. Kui ma siis ülevalt Star Loungeist alla restorani lõunale tulin ja Mikko küsis, et kas tean, et täna õhtul 100 inimest on ja ma siis kohe selle kohta teenindajalt järgi küsisin, siis selgus, et ei ole mingit 100 inimest täna, aiult 4 inimest on reserveeritud õhtu buffeeks! No tore! Tegelikult on homme lõunal 80 inimest, ja ilmselt siis mõeldi, et ta homseks ettevalmistusi teeks. Aga ta ju küsis veel mitu korda üle, et kas täna buffeesse. Kui ta poleks mind päeval näinud, siis ta olekski õhtu buffeesse 100 inimese jagu toitu välja pannud, kui tegelikult tuleb ainult 4 inimest.

Eelmise buffee ajal oli ka jälle jama. Varem pidi Mikko igaks õhtubuffeks tegema 3 toitu, siis mingi hetk tehti toiduvalik väiksemaks ja öeldi, et nüüdsest alates peab ta ainult 2 toitu tegema. Oligi siis paar nädala nii, kuni siis eelmise buffee ajal kui buffee kohe algamas oli ja toite välja pandi, küsiti temalt, et kus ta kolmas toit on. Mikko oli muidugi ainult 2 toitu teinud, kuna juba mitu nädalt ju nii olnud. Nüüd siis järsku täiesti lampi tulevad, et miks sa kolme toitu ei täinud, täna pidid 3 tegema. Lihtsalt niisama oleks ise pidanud teadma või?  Lisaks ka nendest kahest toidust, mis ta tegi, võeti üks ära ja öeldi, et seda ei saa kasutada, siin pole mereande. Mikko jällegi täiesti üllatunud, et mis mereande? Aasta läbi on ta koguaeg teinud buffeesse mida ise tahab, keegi pole midagi ette kirjutanud, öeldi, et sina teed, ise tead mida teed. Nüüd siis järsku kui toidud välja on pandud juba kõik, siis tulevad, et ei , meil on mereanni teemaline buffee, nii et kõik toidud mida sa teed peavad olema mereandidega.  No anna abi! Ütleks siis selliseid asju varem, mitte siis kui buffee pihta hakkab ja toidud juba kõik väljas. Tõesti, kust ta peaks neid asju teadma, kui mitte keegi ei ütle talle.

Nii et lõpuks kui spetmber lõpule jõudis oli Mikkol väga hea meel, et sinna tööle rohkem enam tagasi minema ei pea. Aga isegi tema kõige viimasel päeval ei saanud kõik ladusalt minna. Nimelt lõi tal jälle kõrge palavik üles tööjuures. Juba eelmisel õhtul tundus justkui oleks pisut külmetunud ja kui päeval ennast tööjuures kraadis, siis oli 38.6. Nii et viimane tööpäev jäi poolikuks ja otse koju voodisse.

Tegelikult oli järgmiseks päevaks kokkulepitud, et üks tüdruk juhatab meid kuidas linna silmaarsti juurde minna, kuna Mikkol on juba pikemat aega silmad punased ja valusad olnud. Kuid nüüd palavikuga jäi sinna minemata.  Üks jama ajab teist taga.  Selline tunne , et kas saab siit Hiinast enne ära, võib jõuab vahepeal veel midagi halvasti minna. ( eelkõige siis Mikko tervisega).

Kommentaarid puuduvad »

Pole veel kommentaare.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Rea- ja lõiguvahetused on automaatsed, e-postiaadresse ei näidata, HTML on lubatud: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>