I want to live, not just be alive

Endiselt pole me veel omale korterisse netti sisse saanud, sellest ka postituste viivitus siin.  Tegime juba päris ammu endale neti lepingu ära, kuid ikka on niivõrd suur viivitus sisse tulnud.  Esiteks oli siin selline reegel, et neti lepingut ei saa enne teha, kui kohalik pangakonto on tehtud. Ja seda ei saanud enne teha kui tööleping on olemas. Ja tööleping alguses viibis paar päeva, kuna seda ei saanud enne koostada kui mul kõik NIE numbrid ja sotsiaalkindlustusnumbrid ja muu selline olemas. Ja ka siis oli nii, et töökoht ise ei saanud seda koostada, vaid seda pidi tegema advokaat,  ja kui ma selle allkirjastanud oli, siis pidi veelkord advokaadi kätte kinnituseks minema, enne kui ma lõpuks ühe eksemplari enda kätte sain. Ei ole see paberimajandus sugugi lihtne asi.

Netilepinguga koos oli soodus ka seal samas kohas mobiilid teha, kuna meil eelnevalt olid teises kohas, siis tuli nüüd numbrid üle kanda. Ja siin tuligi takistus sisse. Eelnevast telefonifirmast hakati helistama, aga keegi neist inglise keelt ei rääkind. Ja siis tuli sõnum, et meie üleminek on katkestatud. Siis läksime uuesti lepingut tegema ja jälle sama lugu. Nüüd eile käisime juba kolmandat korda sama neti lepingut aktiveerimas ja väga loodame, et seekord saab lõpuks tehtud. Lihtsam oleks muidugi lasta lihtsalt uues kohas uued telefoninumbrid võtta, kuid siis peaksime me 30€ lisa maksma, millest me väga huvitatud ei ole, kui saaks ka tasuta.

Natuke nüüd ka meie elurütmist siin.

Mina käin tööl Marc Caini riidebutiigis, mis asub uhkes Plaza del Duque kaubanduskeskuses. Rahvast seal just väga palju ei käi, aga tegemist samas ikkagi jagub. Igale kliendile tuleb väga head personaalset teenindust teha, asju soovitada, takka kiita ja teda rohkem asju ostma meelitada. Ega ma just suuremasi müügimees ja pealepressija ei ole, nii et tuleb ennast siin ületada. Samas motivatsiooni on, kuna iga müügi pealt saab väikse väikse protsendi ka endale, mis hea müügi puhul võib kuulõpus palgale kena lisa tuua. Riiete hinnad poes hakkavad üldiselt 100 eurost. Nii et jah, üldiselt on see paik ikkagi ainult väga rikastele inimestele…..keda siin muidugi jagub küllaga.

Töönädal on siin pikem kui tavaliselt, 6 päeva nädalas. Mulle see muidugi väga ei meeldi, aga samas kõik muud toredad asjad kaaluvad selle üle. Kui mul on ainult üks vaba päev, aga ma saan veeta selle tõeliselt puhkust nautides ookeani ääres palmi all või muidu ilusates kohtades ringi uudistades, siis on see seda väärt. Samuti algavad mu tööpäevad reeglina kl 2 päeval andes mulle ikkagi iga päev hommiku vabaks ja ka siis saab vajalikke asju ajada või lihtsalt kodus basseini ääres lebotada, mis on ju igati mõnus