Paneks siis ka esimest korda mingi teksti siia.

On aastaid möödunud juba neli või viis
kuid koguaeg mõtteis oled sa mul ikkagi
Tahaksin siiani olla ma sinuga koos,
kuid kahjuks ei toonud õnne mulle see loos.
Miks sa jätsid mu ,sa mulle täpselt ei öelnud
sellest ajast peale olen ainult sinule ma mõelnud.
Ikka veel tahaksin ma olla sinuga koos,
sest olid sa mu elus nagu punane roos.
Tõid ilu ja valgust minu tuppa sa
ei kujuta ette ma elu ilma sinuta.
Kuid kahjuks tean ma,et sind enam ei saa
ja ilma sinuta pean edasi elama.
Nõnda ilus see oli kuid kahjuks lõpu see sai
kuid mõni kuradi asi mind kahjuks painama jäi.
Tahaksin vastuseid ,kuid neid enam ei saa
kuid olin liiga löödud,et kohe küsida.
Ei suutnud ma pikka aega millegist heast mõelda
ei suutnud ma kellegile midagi head öelda.
Sõpradega väljas ma enam ei käinud
üldiselt keegi mind enam väljas ei näinud.
Olin nii löödud,et ei suutnud poodigi minna
kartsin nii väga,et sa võid ka ju sattuda sinna.
Väljas ringi käies hoidsin silmi ma maas
nagu oleksin maast ma midagi otsimas.
Lootsin nii väga ,kuid tuleb eluga edasi minna
tulevik on tume,sest sina ei kuulu sinna.
Lootsin nii väga,et saan veel sinuga olla
kuid arvan ,et lõpuks tuleb maapeale tulla.
Tuleb eluga lõpuks lihtsalt edasi minna
ja leppida faktiga,et sina ei kuulu sinna.