Mina mina mina

24. Jan 2014

see juhtub reaalselt! – reede, kell on 00:15

Kategoorias: USA — villu @ 08:15

Reaalselt, Teksases ei lähe keegi homme tööle/kooli ja me ei läinud täna swingima, sest mu host keeldus autoga sõitmast, sest liiga libe on! Ausalt, õues ei ole sittagi, isegi lund ei ole! Mingi väike vihmake vms.. ausalt ka! Ja kogu Austin on täiesti pöördes! See minu host siin on terve päeva käinud õue ja toa vahet ja räägib ainult ilmast. Aga reaalselt.. täiesti normaalne ilm on, ainult natuke külm ja veidi vihmane..  oeh.. crazy people!

 

23. Jan 2014

meeletu, meeletu. mul ka pole sõnu. – kolmapäev, kell on 22:37

Kategoorias: USA — villu @ 06:37

Ah, paistab, et ma pole ammu bloginud. Muuseas, mitte sellepärast, et poleks midagi blogida, vaid sest blogi.ee ei lasknud mind siia leheküljele. I have no clue what was with that..

Palju on juhtunud vahepeal. Olen praegu Texases, Austinis. Veel ühel swingifestivalil – Hot Rhythm Holiday. http://www.hotrhythmholiday.com/ Ehk siis palju tantsimist jälle.

Paar päeva tagasi olin ka Milwaukee’s Tsirkuse-Poisi (Brian) juures. Kuna tal on oma teater (vms), siis elasime teatris koos igasuguste erinevate ja väga random kunstnike, muusikute, näiteljate, tantsijate ja hui teab, kes seal veel oli.. Igatahes väga inspireeriv ja ülicool oli. Sain ka ühes proovis kaasa teha. Kõige lahedam ongi USA puhul see, et kõik teevad, mida nad tahavad! Keegi ei perseta niisama ja ei oota, et “ohh, oleks mul raha, siis teeks..” vms. Isegi kui nad teevad paska, siis nad vähemalt usuvad oma paska ja fuck, see on oluline!

Enne seda aga. Oh, armastus, armastus. Jah, loomulikult, nagu ikka, ma armusin. Või noh, ma ei oska seda kuidagimoodi nimetada. Ja üleüldse, kas seepärast, et ma ei joo või ma ei tea, mis juhtunud on, aga absoluutselt kõik armulood, mis mul siin usa’s olnud on, on ikka päris cool’id olnud. Selline tunne, nagu oleks armumiste uuele levelile sattunud. Seda on raske seletada, aga tõesti..

Mäletate Öko-Ben’i? Ma täiega kartsin minna sinna Madisoni. Ja kuidas oli? Me olime nädal aega koos, 24/7, iga sekundi koos ja see oli amazing!! Ausalt ka! See nädal oli väga crazy! Esimesest hetkest alates absoluutselt kõik oli õige ja lihtne ja imeline! Me saime nii hästi läbi, me lihtsalt chillisime räigelt. Ausalt, nädal aega kuulasime muusikat ja vaatasime üksteisele silma. Öko-Ben on nii ilus inimene, nii ilusad silmad, nii ilus hing. Iga päevaga muutus kõik aina intensimaks ja intensimaks. Juba peale paari päeva koos olles hakkasime rääkima suuri sõnu ja mõtlema, kuidas me koos olla saaksime. Ja see ei olnud üldse imelik!

Öko-Ben tahab minu pärast Eestisse tulla! Ta üritab mõnda kooli sisse saada, et midagi õppida. Me vaatasime igasugu koole ja viisasid ja kõike. Me tahame tulevikku koos! Ta ütleb maailma kõige ilusamaid asju ja oeh.. ta silmad! Me energiad lihtsalt sobivad nii hästi! Oh, ma ei hakka kõike ütlema, mida kõike me ütlesime üksteisele, aga suured sõnad, suured lubadused ja Suured Sõnad. Kui alguses võtsin kõike rohkem mänguna, siis ohh.. lõpp oli ikka nii keeruline. Me lihtsalt nutsime ja suudlesime.. see oli nii ilus ja nii valus! oeh..

Aga noh, loodame, et elu läheb nii nagu peab minema ja loodame, et ta tõesti tuleb minu pärast Eestisse. Endiselt me suhtleme iga päev ja meil on nii palju öelda ja ja õppida üksteise kohta ja oeh.. Äkki ma tõesti tutvusin oma teise poolega? Tema ütleb küll, et mina olen tema parem pool. oeh.. ausalt, see lugu ja need tunded. Isegi minu kohta on see päris saiko! Ja ma tahan igat sekundit taga koos veeta!

Igatahes, usa on ilus ja muuseas, endiselt ei ole tilkagi alkoholi võtnud. Enam ei tunne puudust ka, täiesti külmaks jätab. Eks näis, mis Eestis saama hakkab. Põhiline on see, et mul ei ole õrna aimugi, mis üldse millestki saama hakkab. Üks päev korraga.

Contemporary Girl. Ma olen Sinu peale palju mõelnud. Äkki ma hoopis kirjutan sulle kirja..

 

10. Jan 2014

tõsiselt ilus! – neljapäev, kell on 18:45

Kategoorias: USA — villu @ 04:45

Täna nägin oma elu kõige ilusamat päikeseloojangut! Mount Tamalpais, mis on kuskil tunni kaugusel San Franciscost. Ülimägine, aga nagu teletupsumaa ja siis lõputu ookean.. oeh.

 

Enne käisime veel ühes ülipisikeses linnas (või mis iganes see oli) Bolinas, mis on mingi selline vana hipilinn. Seal oli üks raamatupood, kus müüdi raamatuid nii:

Great Books: 5 dollars / Exstraordinary books: 3 dollars / Spectacular books: 10 dollars / Really good books: 2 dollars jne..

 

 

8. Jan 2014

see kepike – teisipäev, kell on teil 9.47 ja meil 23.47

Kategoorias: USA — villu @ 09:47

Elu on imeline! San Francisco on imeline! Ma ei taha mõeldagi, et varsti juba tagasi! Kardan päriselu.

Aaa.. ja Fort Bragg. Nii kurb oli lahkuda. Ja kõik mis veel enne ära minekut juhtus..vägagi romantiline nagu ikka.

USA on päris äge, ausalt ka. Ja omg, ma tõesti lähen Öko-Benile külla! Crazy shit! Me räägime telefonis nagu me teaks üksteist aastaid. Kuigi ma kuulsin, et kuna Chicagos külm või noh.. lumine, et lennujaam võib kinni olla vms. Loodame, et seda ei ole! Ta täiega ootab ja muuseas ma ka. Kuigi eks me näe, milline siis päriselu on!

Oh, seiklused.

Oo, täna käisime joogatamas. Paistab, et siin joogaõpetajad ise ei pea sittagi tegema. Nad lihtsalt istuvad ja chillivad ringi ja siis räägivad kuidas teha. Mõnus.. nagu need vanad balletiõpetajad.

issand, need punase-valge kirjud piparmündi kepikesed on nii saikod ikka. Ma praegu söön üht, väga kummaline. Väga karm ja tungib nagu minust läbi. Ja samas magus ka.

Ausalt, usa on imeline!  ..samas, praegu oleksid kõik kohad imelised!

 

3. Jan 2014

uudised! – neljapäev, kell on 21:14

Kategoorias: USA — villu @ 07:14

Crazy shit! Ma rääkisin Öko-Ben’iga ja ma lähen talle külla! Ta oli täiega excited, lubas isegi, et tuleb Chicagosse vastu. Ahh.. ma olen ka päris excited, juba kuskil vähem kui 2 nädala pärast!

Ja raha.. raha on energia. Kuidagi ma saan hakkama! (i hope)

2. Jan 2014

mh. romantikast mul puudust ei ole. ja kuidas on nii, et kõik mis sa soovid tuleb ükskord? – kolmapäev, kell on 21:26

Kategoorias: USA — villu @ 07:27

Et meeleolu tekitada, siis uue aasta puhul: http://www.youtube.com/watch?v=Hcc_5ewAhyE

Aina enam usun, et kogu elu siin on puhtalt energiad. Kogu elu koosneb energiast või energiatest. Kaabuga-Wesley’l rääkis mõtte, et võib-olla kogu meie mõte lihtsalt emotsioone toota. Asi sai alguse sellest, mitu korda on mult küsitud: “do you believe in aliens?” Ma ei oska vastata sellele küsimusele ja see polegi eriti oluline, aga minu vastus oleks pigem, et kui tulnukad on, siis nad on emotsioonitud. Ja see on inimestel valesti, me oleme liiga emotsionaalsed.

Aga milleks emotsioonid? Reaalselt, kuidas on nad kasulikult või mis nende mõte on? Aga siis .. igatahes tundub põnev mõte. Mis siis kui kogu meie eksisteerimine ongi selleks, et toota emotsioone kellegi teise jaoks. On ju “head” emotsioonid ja “halvad” emotsioonid, ehk siis erinevad maitsed. Näiteks oletame kui ongi mingi muu suurem jõud, või kui nüüd mõelda energiaid, siis emotsioonid on päris hea energia ja mida tugevam emotsioon, seda tugevam energia.

Ilmselgelt ei ole ma seda veel päris läbi mõelnud, aga mulle päris meeldib see mõte, sest siis oleks nagu arusaadav, miks meil emotsioonid on. Sest reaalselt, milleks muidu nad kasulikud on? Kui me oleme nö. rohkem nagu mingi osake kuskil, siis milleks meile emotsioonid. Või siis see tõesti on kogemata juhtunud?

Veel.. ma ei tea, miks, aga mulle meeldib mõelda, et kui ma suren, siis see on kõik. No selles mõttes, et minu teadvus ei hakka edasi huiama või et Mina ei saa aru, mis toimub. Kaabuga-Wesley just tahab olla eriti ärkvel ja just aru saada ja siis selle teadmisega edasi minna, et vähem karta ja nii. Aga ma ei tea, ma usun, et see, et meil isegi teadvus on.. see on ajutine. Ma tõesti tunnen, et me oleme lihtsalt energiad ja kui nö. füüsiline keha otsa saab, siis me liigume edasi energiana, me küll arneneme ja saame targemaks, aga Mina ei ole oluline ja Mind ei ole seal üldse. See, et ma siin praegu “ennast” tunnen, see ei ole reaalne. Või Minu teadvus..

Samas, see Minu teadvus, et ma saan aru, et ma olen Mina, see tekitab küsimusi. Eriti kui ma tahan mõelda, et lihtsalt energiad oleme, siis miks tekib meil pakiline vajadus omada ennast. Aga võib-olla on võimalik sellest lahti öelda? Võib-olla füüsilises kehas lihtsalt muud moodi ei saagi olla? Sa pead ju kuskilt kinni hoidma? Ja võib-olla need, kes on nö. lahti öelnud ja tundunud midagi muud, nad ei saagi enam normaalselt eksisteerida ehk siis kõik nö. weirdod (special-tüübid).

(Miks peetakse suudlust suuremaks füüsiliseks kontaktiks kui näiteks käest kinni hoidmist? Kui mõelda, et mõlemad on enerigad, siis oleneb ju täiesti mis eneriga on see hetk. Kuigi.. suudlus on asi, mida teeksid vähem. Suudlus on siiski.. halb näide. Aga ei tea, kui meid oleks teisi üles kasvatatud. noh, et teiste inimeste suudlemine on norm ja seda teed kõigiga, aga a’la käest kinni hoidmine on eriti eriline. Samas kui meile õpetatakse hoopis enerigaid. Kui me kuulaks ennast ja siis igasugune otsustamine, et mis petmine on ja muu seesugune oleks palju keerulisem defineerida ja “kasti” panna.)

ja aina rohkem ja rohkem usun ma füüsilise ihale mitte allumises. paistab, et see tekitab kõige rohkem enerigat ja seda peaks õppima, tunnetama ja ära kasutama. Ja ainult siis kui see on nii tugev, et see võiks muutuvad veel tugevamaks, ainult siis on sel füüsilisel ihal mõtet. eks seda tuleb katsetada, aga tõesti paistab, et mida rohkem eemale hoida, seda huvitavam on. ma räägin, reeglid ja distsipliin muudavad elu põnevamaks. (hmm..?)

millest ma räägin? – ma vist pean magama minema.

1. Jan 2014

magama ja Kaabuga-Wesley on niiiiii tore! hea sõber, vot! – kolmapäev, kell on 2:33

Kategoorias: USA — villu @ 05:49

Hm. Mõni päev tundub nii pikk ja lõputu, ehk täna. Kõige raskem asi vist on olla aus. Vahel on mul tunne, et ma ei tea, mis see ausus on. Tundub, et ausus oleneb ka kõigest nagu kõik ülejäänud. Mõnikord mõni vale tundub palju tõesem ja õigem kui tõde ise. Ja kui mõelda, et kedagi tegelikult ei huvita tõde, inimesi huvitavad lood ja suuremas plaanis tegelikult ei ole vahet, kas elada tões või mittetões.

Mittetõde. On tihti ilusam, uskumine sellesse aitab sul ehk muuta ebatõde tõeks. Mittetõde võib olla mis iganes ja seal võib juhtuda kõike. Mittetõde mõnikord aitab vältida kellelegi haiget tegemist.

..jätkan hiljem.

Nüüd siis jätkan. Ma sain oma vastuse. Ausus on siiski kõige-kõigem. Ausus annab sulle midagi, ma ei tea, mis see on, aga see annab midagi. mh. kas keegi arvab, et ausus on igav?

(ma olen ikka drama queen. kes oleks seda osanud arvata. ja mul on tunne et alkoholipuudus pigem tekitab seda juurde)

 

31. Dec 2013

mh. – teisipäev, kell on 13:38

Kategoorias: USA — villu @ 11:38

Üldse pole mingit aastalõpu tunnet või üldse kogu pühad olid ikka täiega suvakad. Mõnus kohe..

Imelik, mul koguaeg pea natuke valutab. Äkki mul on mingi aine puudus vms?

Birgit on südamesse pugenud. – esmaspäev, kell on 22:46

Kategoorias: USA — villu @ 08:46

Birgit üks päev ütles mulle “there’s no point in worrying about it now!”. Words of wizdom! Aga jah, kõik läheb nii nagu vaja. Ja paistab, et juba kuskil nädala pärast lahkun Fort Bragg’ist San Franciscosse ja sealt edasi.. kuhu? – ise ka ei usu, aga Los Angelesse, Pasadenasse, kus on festival nimega California Balboa Classics. Alguses ma polnud kindel, kas ma ikka lähen sinna ja siis muidugi, et kus ma ööbin ja nii.. aga noh, lihtsalt saada oma soov universumile ja asjad lahenevad ise. Muidugi on veel sitaks muresid a’la, kuidas ma sinna kohale üldse saan! .. ja veel miljon muud, aga pole mõtet muretseda.

Birgit oli täna õhtul nii tore. Nimelt meie perenaine (Vivian) ja Babar (üks tüütu tüüp ehk Viviani äripartner Pakistanist) läksid kuskile teise linna midagi tegema (vist alkoholiluba saama homseks peoks) ja millegipärast jäid sinna ööseks, niiet nagu öeldakse “kassid kodust eemal, hiirtel kodus pidu!” Ja meil on uus helper, üks usa-poiss Michiganist, kes on mingil rattaretkel vms, kes on päris tore. Nad Coliniga saavad väga hästi läbi. Niiet on nagu nemad-poisid ja meie Birgitiga-tüdrukud. Õhtul jõime koos teed ja hiljem läksid “poisid” poodi ja tõid “tüdrukutele” jäätist.

Päris tore oli ja tõesti, Birigtil oli nii hea tuju! Ausalt, vahel kui tal hea tuju, siis ta paneb mind nutma, sest ta meenutab natuke mu vanaema. Täna ta laulis ja mängis oma poolelditühja õhupalliga. Vahel on ta nii tore ikka, mul tõesti on kahju ta juurest lahkuda. Ausalt, kui ma lähen, siis kes hoolitseb ta eest?! Reaalselt, kes?! Ausalt kui ma alguses taga tutvusin, siis ta oli ikka väga depressiivne ja rääkis ainult surmast. Nüüd 2 nädalat vist ei ole ma midagi surmast kuulnud. Ta on nii palju muutunud! Ja mul tõesti on kahju teda siia üksi jätta.

Biritil tuli idee, et ta tahab kõik oma senior center’i sõbrad, Viviani, siis oma poja, lapselapse ja MINU kutsuda kaasa üht kirikut vaatama. Aga ta tahab tellida koolibussi ja siis meid kõiki sinna peale panna ja viia mingit kirikut kuskile saarele vaatama, sel pidid mingi sõlmed olema nööri otsas, et üks sõlm on üks maailma kohutavaim katastroof. No vaevalt see juhtub, aga ta oli nii õnnelik sellest rääkides ja veel toredam, et ta tahtis et mina ka kaasa tuleks. Ausalt, mul on kuidagi tunded ta vastu tekkinud, ta on kuidagi mul hinge pugenud. Ta lihtsalt vajab sõpra või kedagi, kes lihtsalt oleks taga koos.

 

30. Dec 2013

unine! – esmaspäev, kell on 3:51, kurat ma pean juba varsti üles ärkama.

Kategoorias: USA — villu @ 01:55

Mis tõmbab meid üksteise poole? Kas tõesti on suuresti see ainult seksuaalenergia? Ei ole, aga mis muud energiad need on. Olgu, on kõiksugused vajadused, mis on rahuldamata. Mis on see, mis paneb sind tahtma mõne inimesega suhelda ja mõnega mitte. Miks vahel sa tahad kellegagi suhelda ja tema sinuga mitte. Olgu, oletame et kõik need on energiad. Sest ma tõesti usun, et need energiad tõmabavad meid asjade juurde ja samas ka lükkavad eemale. Noh, nagu elektronid ja prootonid. Ja kui kellelgi on midagi rohkem, siis ehk meil puudub see ja siis meid tõmbabki see?

Ma tõesti ei tea ja tihti ma isegi ei ole kindel, kas see mis mind kellegi poole tõmbab on alati seksuaaleneriga või mis see on. Mõnikord sa mõtled, et see on see, aga kui korralikult hakata mõtlema ja saada üle sellest esimesest ma-ei-te-mis-tõmbest, siis nagu kaob kõik. Siis mis see oli üldse?

Samas.. mõnega ei kao see ära. Aga kas siis tulevad juurde muud vajadused ja emotsioonid ja otsused? Sest me ei saa unustada ju aju ja mõistust. Või on küsimus puhtalt ajastuses, hetkes? Näiteks Härra Keraamik. Rohkem kui aasta tagasi tundsin ma meeletut tõmmet ta vastu, tunnen ka nüüd ja samamoodi. Või see Öko-Ben, me nägime vaid 5ks sekundiks, aga mis vestlused meil on.. Mis on see, mis meid üksteisepoole tõmbab?

Ja kuidas see tõmma samasoolistel on? Kuidas sul mõnega on midagi rääkida ja mõnega mitte.

Olgu, mul oli lihtsalt päris põnev õhtu. Läksin oma lemmikbaari Piaci’sisse, sest tahtsin oma lemmikbaarman’i Dan’i näha ja loomulikult nägin ja eks seal kohe kõik hakkasid muga juttu vestma ja nii see õhtu läks. Ja lõpuks Dan saatis ka mind koju ja ausalt, baar hoiti lahti mingi ma-ei-tea-mis-kellani. aaa.. kes on Dan= minu lemmikbarman, kes töötab Piaci’s, hallid pikad juuksed ja kui ta tööl on, siis on need alati patsis, ta on pikk ja suur, ta 42 aastane, tal on laps, tal on pruut Ariel on nimi, ta arvab ja tahab, et me kõik kolmekesi saaks ka hängida, ta on väga lahe tüüp!. Dan käis ka mul külas ja meil oli päris palju rääkida.. mul on tunne, et ma olen olnud siin linnas nii kaua, et Dan’iga hängida. Meil on mingi tõmme ja ma ei saa päris täpselt aru, mis see on (ma saan aru, mis tõmme tal on..). Aga ta on nii tark, või mitte, et ta teab asju, aga he questions things. Ja ta on nii siiras.

Äkki ma pean talt õppima siiras olema. Või mitte siiras, aga natuke nagu otsustustest kinni pidamist. Nagu ma enne kunagi ütlesin.. distsipliin õpetab või kuidagi paneb sind asju rohkem tundma.

ja see Öko-Ben. mõistatus, millest ma ei saa aru. mis meid tõmbab? teadmatus? aga samas.. ma olen nii paljusid ju kohanud, ja enamusest on mul täiesti suva. miks me saame üksteisega rääkida? enerigad on nii imelikud, mõtle kui kaugel me üksteise maailmadest oleme ja kui samas hetkes me oleme?

aga mis oli nii erilist härra Keraamikus? miks on mul endiselt tõmme? kas see on otsus? või kinnisidee ja otsus?

ja miks osad inimesed suudavad aru saada teise inimese energiast ja osad mitte?

ma ei tea..

Blogi.ee - Eesti esimene blogijate sotsiaalvõrgustik