Täpselt selline tunne, et olen juba kaua-kaua Tallinnas olnud. Ja ma peaks mainima, et ma olen seekord korralikult oma aega sisustanud. Nägin igasugu vanu tuttavaid ja sain korralikult oma südamesõpradega koos olla.

Veel peaks mainima, et tänu oma haigusele sain ma ka varem Tallinna tulla, seega sain rohkelt puhata ja seega ka liigselt süüa ja pikutada.

Tagasi siis selleni, keda kõiki ma nägin või siis mida ma teha jõudsin. Näiteks suutsin ma roomata kinno ja vaadata Harry POtteri ära. (vot..kus oli alles pask!.. aga Ron oli jumala cute!) Käisin ka KUMUS Marioniga, niiet kuulsin kuidas tema eluke ka läheb. Nägin ka Matit, Kaid ja pisikest Matit. (ta oli nii armas! ..hullult mängisime ja värki… natuke õpetasin talle rögastamist.. ups.) Veel sain ma kokku Heikiga..kellel on ikka väga kummaline arusaam suhetest ja sellest, mis on petmine ja mis mitte.

Täna sain kokku hoopis Pillega, ehk siis mu endine klassiõde. Nii tore oli teda näha. Kuna ta mingi oli suvel hullult laevaga sõitnud Euroopas ringi, siis rääkis ta igasugu põnevaid lugusid sellest.. niiet tekitas ta mus totaalselt tunde, kus tahaks ka reisile minna!!!

Ja otseloomulikult sain ma oma südamesõpsidega kokku. Kusjuures isegi mitmel päeval. Ühel õhtul tegime korraliku veiniõhtu, kuhu jõudes oli mul täiesti selline tunne, nagu oleks ma koju jõudnud. Ülimalt mõnus oli! ..ja ühel õhtul, kui Kerli mingil retro peol rokkis (kus, tal olid elucool’id riided!), käisime meie Sveaga vanalinna nautimas. Svea näitas mulle oma koreograafia osakonna parimaid paiku.. ja hiljem, peale pikka jalutuskäiku, jõime kuuma kakaod. mmm..jammi.. (..kus kõik P’d oma riistadega välgutasid.)

Muuseas…praegu nägin telekas meest, kes oli mingi 9 aastat kaine olnud ja siis tänas kõiki selle eest. Ma mõtlen, et kas ma peaksin söömisesse ka niimoodi suhtuma?

Mida ma veel ei ole teile rääkinud? hmm…
oo..Quinni kinkis mulle sõrmuse ja nüüd lausa helistab mulle. impressive. Päris põnev kohe.
Eelmine nädal käisime Savidega ja oma uue tantsupartneriga (ehk tüüp, keda peaks kutsuma Tantsib-Sitaks-Hästi, kuigi ta nüüd NII hästi ka ei tantsi, aga see on ta hüüdnimi) Savide tantsulaagris. Suht tore oli. Kuna mu uus tantsupartner väga suhtlemisaldis inimene ei ole, siis saime päris palju kahekesi olla.. üks lahedamaid asju oli see, et me leidsime rannal kiiged, kus saime kiikuda ja elu mõtte üle arutleda (haha). Aga kõige lahedam oli see, kui me seal samas kõige odavamast vahuveinist põnevaks jõime end… seda teeks teinekordi..(kuigi next time võib ka keegi teine olla..). Aga aitab sellest.

Mõtlesime siin igast klassikokkutulekuid ja niisama vanade sõprade kokkutulekuid teha..niiet ehk on mul, mida oodata.. (or not.)