Mina mina mina

Lihtsalt liiga kummaline öö! Käisin siis VLÜ’l, kes olid nagu alati ülicool’id. Paistab, et mulle istub see mustlasmuusika-teema rohkem. Enne oli veel mingi umpa-umpa muss, mis oli suht tüütu, aga ok..

Aga ma räägin siis loo ära. Esiteks pean ma mainima, et ma olen meeletult sisse võetud Aivar Vassiljevist. No olgu, ma ehk olen seda ka varem maininud. Aga jah.. ja täna, me sattusime üksteisest mööda kõndima ja siis me vaatasime üksteisele otsa ja pöörasime kehad ka kaasa ja siis ma kõndisin edasi ja siis ta ikka vaatas mind. Ohhhh… AIVAR!!! SA OLED NII KUUM! Kurat, ja ta vist hakkas midagi ütlema ka, aga fakk… ALATI on meil midagi vahele tulnud. No kurat! Ja täna siis…

Ootasin endiselt VLÜ’d ja rääkisin niisama juttu, kui üks hetk ma pööran ümber ja seal on üks tüüp, kellega me eelmine VLÜ kontsert väga intensiivselt tantsisime. Ja tõesti, meil oli päris lahedaid hetki ja nii.. Ja siis me kohe hakkasime juttu rääkima ja igatahes.. kogu õhtu me tantsisime koos. Ja ta oli kohe selline üli-lähedust-vajav. Või ma ei tea.. see oli nagu me oleks teadnud üksteist juba miljon aastat. Ja ta võttis mul kohe käest kinni ja niiviisi.. Naljakas. (ja ta on nende vlü-tüüpide mingi hea sõber vms).

Hmm.. ehk siis.. jällekord rikutakse mu võimalus Aivariga ära. No ok.. ju me pole tegelikult üksteisele loodud..obviously! ..aga siiski.. mingis mõttes on tore ka, et ma teada ei saa, milline munn ta tegelikult on. Jääb selliseks nagu salaunistuseks.

Aga see teine tüüp! Nii kummaline ja päris cool tüüp. Käisime käsikäes jalutamas sügises Viljandis ja siis tõi ta mind autoga koju..

Ma ei oska midagi öelda, aga väga kummaline öö järjekordselt.

(ja ma pean seda siiski mainima, aga enne oli põhjus miks ma siiski vlü’l käisin Valdo.. ja täna kui me tantsisime selle “Vana madruse” järgi, siis mõtlesin ainult Valdole.. ja, et no kurat, ma ehk ei peaks praegu kellegagi tantsima.)