heintes hullata! – reede, kell on 11.30
Kas te usute ka, et ma tõesti lõpetan?! Uskumatu lihtsalt!
Nüüd olen kodus, Tallinnas, ja istun oma roosas-punases-valges toas ja lihtsalt … nii mõnus. Tahan juba, et kõik mu asjad oleksid siin ja saaksin rahulikult siin chillida. Muidugi on kahju Viljandist ära minna, aga noh.. aeg on edasi liikuda! Ja ma hakkasin ka selle peale mõtlema, et kas on imelik, et ma vanaisaga elan? ..ähh, mulle täiega meeldib! Enam chillimat korterikaaslast on raske leida! Seriously! No ja kuna ma siiski reisima tahan minna, siis pole mõtet raha kulutada, et üksi elada. Mõttetu.
Peale selle, perega on alati tore koos. 
Ja veel on üks kummaline tutvus mul tekkinud. Raudratsu. Ausalt, ma ei tea tast mitte midagi, ainult seda, et ma olen nii confused tast ja, et me iga päev oleme juba paar nädalat sõnumineerinud. Tal ei ole isegi facebook‘i, mis teeb ta veel lahedamaks. Aga noh.. ei oska mitte midagi tast arvata, aga huvitav on.
Samas, nagu me teame, siis mida imelikum sa oled, seda suurem on tõenäosus, et sa kuidagi minuga seotud oled.