Mina mina mina

31. Dec 2013

mh. – teisipäev, kell on 13:38

Kategoorias: USA — villu @ 11:38

Üldse pole mingit aastalõpu tunnet või üldse kogu pühad olid ikka täiega suvakad. Mõnus kohe..

Imelik, mul koguaeg pea natuke valutab. Äkki mul on mingi aine puudus vms?

Birgit on südamesse pugenud. – esmaspäev, kell on 22:46

Kategoorias: USA — villu @ 08:46

Birgit üks päev ütles mulle “there’s no point in worrying about it now!”. Words of wizdom! Aga jah, kõik läheb nii nagu vaja. Ja paistab, et juba kuskil nädala pärast lahkun Fort Bragg’ist San Franciscosse ja sealt edasi.. kuhu? – ise ka ei usu, aga Los Angelesse, Pasadenasse, kus on festival nimega California Balboa Classics. Alguses ma polnud kindel, kas ma ikka lähen sinna ja siis muidugi, et kus ma ööbin ja nii.. aga noh, lihtsalt saada oma soov universumile ja asjad lahenevad ise. Muidugi on veel sitaks muresid a’la, kuidas ma sinna kohale üldse saan! .. ja veel miljon muud, aga pole mõtet muretseda.

Birgit oli täna õhtul nii tore. Nimelt meie perenaine (Vivian) ja Babar (üks tüütu tüüp ehk Viviani äripartner Pakistanist) läksid kuskile teise linna midagi tegema (vist alkoholiluba saama homseks peoks) ja millegipärast jäid sinna ööseks, niiet nagu öeldakse “kassid kodust eemal, hiirtel kodus pidu!” Ja meil on uus helper, üks usa-poiss Michiganist, kes on mingil rattaretkel vms, kes on päris tore. Nad Coliniga saavad väga hästi läbi. Niiet on nagu nemad-poisid ja meie Birgitiga-tüdrukud. Õhtul jõime koos teed ja hiljem läksid “poisid” poodi ja tõid “tüdrukutele” jäätist.

Päris tore oli ja tõesti, Birigtil oli nii hea tuju! Ausalt, vahel kui tal hea tuju, siis ta paneb mind nutma, sest ta meenutab natuke mu vanaema. Täna ta laulis ja mängis oma poolelditühja õhupalliga. Vahel on ta nii tore ikka, mul tõesti on kahju ta juurest lahkuda. Ausalt, kui ma lähen, siis kes hoolitseb ta eest?! Reaalselt, kes?! Ausalt kui ma alguses taga tutvusin, siis ta oli ikka väga depressiivne ja rääkis ainult surmast. Nüüd 2 nädalat vist ei ole ma midagi surmast kuulnud. Ta on nii palju muutunud! Ja mul tõesti on kahju teda siia üksi jätta.

Biritil tuli idee, et ta tahab kõik oma senior center’i sõbrad, Viviani, siis oma poja, lapselapse ja MINU kutsuda kaasa üht kirikut vaatama. Aga ta tahab tellida koolibussi ja siis meid kõiki sinna peale panna ja viia mingit kirikut kuskile saarele vaatama, sel pidid mingi sõlmed olema nööri otsas, et üks sõlm on üks maailma kohutavaim katastroof. No vaevalt see juhtub, aga ta oli nii õnnelik sellest rääkides ja veel toredam, et ta tahtis et mina ka kaasa tuleks. Ausalt, mul on kuidagi tunded ta vastu tekkinud, ta on kuidagi mul hinge pugenud. Ta lihtsalt vajab sõpra või kedagi, kes lihtsalt oleks taga koos.

 

30. Dec 2013

unine! – esmaspäev, kell on 3:51, kurat ma pean juba varsti üles ärkama.

Kategoorias: USA — villu @ 01:55

Mis tõmbab meid üksteise poole? Kas tõesti on suuresti see ainult seksuaalenergia? Ei ole, aga mis muud energiad need on. Olgu, on kõiksugused vajadused, mis on rahuldamata. Mis on see, mis paneb sind tahtma mõne inimesega suhelda ja mõnega mitte. Miks vahel sa tahad kellegagi suhelda ja tema sinuga mitte. Olgu, oletame et kõik need on energiad. Sest ma tõesti usun, et need energiad tõmabavad meid asjade juurde ja samas ka lükkavad eemale. Noh, nagu elektronid ja prootonid. Ja kui kellelgi on midagi rohkem, siis ehk meil puudub see ja siis meid tõmbabki see?

Ma tõesti ei tea ja tihti ma isegi ei ole kindel, kas see mis mind kellegi poole tõmbab on alati seksuaaleneriga või mis see on. Mõnikord sa mõtled, et see on see, aga kui korralikult hakata mõtlema ja saada üle sellest esimesest ma-ei-te-mis-tõmbest, siis nagu kaob kõik. Siis mis see oli üldse?

Samas.. mõnega ei kao see ära. Aga kas siis tulevad juurde muud vajadused ja emotsioonid ja otsused? Sest me ei saa unustada ju aju ja mõistust. Või on küsimus puhtalt ajastuses, hetkes? Näiteks Härra Keraamik. Rohkem kui aasta tagasi tundsin ma meeletut tõmmet ta vastu, tunnen ka nüüd ja samamoodi. Või see Öko-Ben, me nägime vaid 5ks sekundiks, aga mis vestlused meil on.. Mis on see, mis meid üksteisepoole tõmbab?

Ja kuidas see tõmma samasoolistel on? Kuidas sul mõnega on midagi rääkida ja mõnega mitte.

Olgu, mul oli lihtsalt päris põnev õhtu. Läksin oma lemmikbaari Piaci’sisse, sest tahtsin oma lemmikbaarman’i Dan’i näha ja loomulikult nägin ja eks seal kohe kõik hakkasid muga juttu vestma ja nii see õhtu läks. Ja lõpuks Dan saatis ka mind koju ja ausalt, baar hoiti lahti mingi ma-ei-tea-mis-kellani. aaa.. kes on Dan= minu lemmikbarman, kes töötab Piaci’s, hallid pikad juuksed ja kui ta tööl on, siis on need alati patsis, ta on pikk ja suur, ta 42 aastane, tal on laps, tal on pruut Ariel on nimi, ta arvab ja tahab, et me kõik kolmekesi saaks ka hängida, ta on väga lahe tüüp!. Dan käis ka mul külas ja meil oli päris palju rääkida.. mul on tunne, et ma olen olnud siin linnas nii kaua, et Dan’iga hängida. Meil on mingi tõmme ja ma ei saa päris täpselt aru, mis see on (ma saan aru, mis tõmme tal on..). Aga ta on nii tark, või mitte, et ta teab asju, aga he questions things. Ja ta on nii siiras.

Äkki ma pean talt õppima siiras olema. Või mitte siiras, aga natuke nagu otsustustest kinni pidamist. Nagu ma enne kunagi ütlesin.. distsipliin õpetab või kuidagi paneb sind asju rohkem tundma.

ja see Öko-Ben. mõistatus, millest ma ei saa aru. mis meid tõmbab? teadmatus? aga samas.. ma olen nii paljusid ju kohanud, ja enamusest on mul täiesti suva. miks me saame üksteisega rääkida? enerigad on nii imelikud, mõtle kui kaugel me üksteise maailmadest oleme ja kui samas hetkes me oleme?

aga mis oli nii erilist härra Keraamikus? miks on mul endiselt tõmme? kas see on otsus? või kinnisidee ja otsus?

ja miks osad inimesed suudavad aru saada teise inimese energiast ja osad mitte?

ma ei tea..

29. Dec 2013

tuhkatriinu? – laupäev, kell on 18:25

Kategoorias: USA — villu @ 04:25

Heh, selline tunne, et elan kuskil ma-ei-tea-mis-sajandil usa’s ühes uhkes majas, olen kuskil 17 aastane (või äkki isegi 16 aastane) ja ootan nö. oma kandidaati. Ausalt, ja mul nagu ei ole valikut ka, kuna ma elan pisikeses linnas. Ma ma reaalselt valin mitte armastuse või südame järgi, vaid, et kes on nö. hea mees. Hea kandidaat, kellel on talu ja nii.. ja et tal auto oleks ja et ta väärtustaks mind ja nii.. whaata?! ausalt, suht raamatus elan praegu.

Täna siis Kaabuga-Wesley viib mind kuhugi folgikontserdile. oh, ma ei oska ennustadagi, kuidas õhtu kujuneb. Ma loodan, et ta suudab veidi chillim olla, noh mitte nii närvis ja nii. Noh et me saaks nagu normaalset vestlust ka pidada või nii. Aga jah, mu elu siin on ikka nii kummaline. Ma pole kogu oma elu nii perfect olnud kui siin. (või noh..)

(Kui ma seda “Mad Men”‘i vaatan või siis loen oma seda Steinbecki “East of Eden”‘it siis tõesti. Mis armastus?! Armastus on hulludele ja armastus on üks asi ja kirg on teine asi (või armumine vms). Ma mõtlen, et kas me oleme nii rikutud, et saame mõelda ja unistada, et inimene, kellega sa igavesti koos oled, et olete meeletult armunud. Enam ei pea mõtlema, et vaja maja ja kui mul meest ei ole, siis appi, appi.. Ja üliok on ka üksi olla. Me elame päris hästi vist praegu.

..see ei olnud väga asjalik jutt praegu.)

28. Dec 2013

oh swing, oh swing – pühapäev, kell on 12:25

Kategoorias: USA — villu @ 10:25

Nonii, paistab, et mind ootab ees jaanuaris Texasesse sõit, Austinisse. Seal on mingi swingiteema, kus ma jällegi vabatahtlik, niiet sounds like fun! Hot Rhythm Holiday 2014.  Muidu all full weekend pass on praegu 185 dollarit ja kohapeal 200 dollarit, aga ma saan (no kuna ma olen vabatahtlik) tasuta. Niiet eriti hea ja hopefully saan ka majutuse mingi normaalse inimese juures.

Ma tahtsin täiega sinna Denveri Fusion’ile ka minna, aga see oli liiga kallis ja neil vist ei olnud kohti vabatahtlikele. Kuigi absoluutselt kõik swingitüübid lähevad sinna, eriti kõik need Pittsburgh’i tüübid. Oeh.. kadedaks teeb kohe. Aga siin on ikka nii palju nii lahedaid üritusi ja reaalselt, siin on ka parimad tantsijad!

Ja veidi olen õppinud juba balboa’d ja noh.. vaieldamatult lemmik on blues. Ma väga loodan, et seal San Franciscos on palju blues’i õhtuid.

Muuseas, Sarah, minu nö. sõbranna siin lahkus nüüd majast. Aga ta pakkis oma asjad kokku ja mingi ronis kuskilt aknast välja ja me Colin’iga sõime ja vaatasime aknast välja ja üks hetk nägime, kuidas ta mingi kogu oma asjadega seal kuidagi ukerdab salaja minema. Inimesed on ikka kummalised. Ausalt, ta veetis siin mingi 2 nädalat tehes mitte munnigi. Ma endiselt arvan, et ta on huvitav inimene, aga tõesti.. kui sa mingi nii vana oled, siis kas sa vähemalt ei võiks kuidagi viisakalt lahkuda või öelda, et sa ei taha siin olla ja ei viitsi mitte midagi teha. Või kas sul ei teki nagu süümekaid, et sulle antakse süüa ja saad elada nii ilusas kohas, aga siis ..  sa nagu ei taha mitte midagi siin teha. Kummaline.. ju mind on kuidagi teisiti kasvatatud.

unine! uskumatu, täna on reede? – reede, kell on 22:28

Kategoorias: USA — villu @ 08:28

Need swingitüübid on ikka väga lahedad ja täna sattus sinna üks noorem tüüp (no tal oli naine ka kaasas) ja wao.. ta täiega oskas tantsida, või noh, enam vähem. Päris huvitav oli.. aga noh, me ei saanud ju koguaeg ka tantsida. Selle eest sain koguaeg tantsida ühe (toreda) 61-aastase tüübiga, ja tuleb välja, et see on see, kes on mulle koguaeg siia helistanud, et ma ikka tuleks igalepoole.

Nimelt, nad täiega tahavad, et ma noori meelitaks “if everyone sees how you dance and how much fun it is.. they want to come also!”. haha. No poisse (üksikult) ma veel kuidagi saan meelitada, aga tüdrukuid?! Ma reaalselt ei tea siin mitte ühtegi tüdrukut (no eriti ei huvita ka). aa.. ja siis peale seda swingiõhtut, see tüüp, kes mulle siin koguaeg helistanud on, see 61-aastane (kuigi ta näeb väga nooruslik välja ja ei tundu üldse nii vana), kutsus mind välja “for a friendly wine“. Ja noh, kuna ta tore on, siis miks mitte. No ma jõin mingit muud paska, aga tore oli, uuris palju ja arutasime plaani, kuidas noori nendeni tuua.. aga jah, ma peaks siin palju kauem olema!

Iga kord kui hakkan mõtlema, kuidas swingini jõudsin, siis noh.. paratamatult tuleb Swingitüüp meelde. Oeh.. ajad-majad. :)

aaa ja eesti tüdruk oli tore. Leidsime teineteise väga kergesti üles. Kaks blondi tütarlast. Ta oli väga selline eestlase energiaga, selline ülichill ja ülirahulik, aga samas oli temas ikka väga ameerikaik olek või.. ma ei tea. Ja tal on täiega aksent küljes kui ta eesti keeles rääkis. Tore tüdruk, ma äkki lähen neile sinna kuskile külla ka, no kus nad elavad. Aga tore oli.

huvitav.. – reede, kell on 15:59

Kategoorias: USA — villu @ 02:00

Ma kohtun kohe ühe eesti naisega. Uuh.. päris põnevil ja loodame, et me saame läbi. Pean vist riidesse panema end. Keegi Diana, kes on siin elanud 17 aastat, peale keskkooli läks ja nüüd siis kuidagi jäi siia.

 

27. Dec 2013

i’m obsessed with my book! – neljapäev, kell on 23:44

Kategoorias: USA — villu @ 09:44

Isegi kui ma üritan võimalikult rahulikult elada, ikka mingid kummalised asjad juhtuvad.

Täna siis tuli mulle järgi Kaabuga-Wesley. Ei tea, mis see mu perenaine siin arvab, igasugused käivad siin mind otsimas. Anywho, nii tore poiss (ma ütlen seda paljude kohta). Tuli mulle järgi ja viis mind Little River’isse (no ma ütlesin, et võiks kuhugi teise kohta minna, sest tal auto, et siis saan rohkem näha) ühte väga uhkesse restorani. Reaalselt, see oli ikka VÄGA uhke ja naine, kes meid lauda istutas, ütles ka “this place ise especially romantic!” ..haha!

Kõik oli ülitore ja üliuhke. Tal töötas seal ka üks sõbranna (üks vene tüdruk Masha vms, keda ma näen igalpool!), kes tõi meile mingi eriti romantilise magustoidu.. haha, ma ei saa! ei, magustoit oli reaalselt ülihea! Edasi läksime Headlands’i kohvikusse kohvi jooma ja seal olid muusikud, kes mängid päris mõnusat mussi.. isegi Paul Simonit mängid mingis oma võtmes. Päris coolikas oli.

Aga ma siis veidi räägin Kaabuga-Wesley’st. Ta on üliawkward! Ta lihtsalt vaatab mind nii kummaliselt! No ta on seda mitu korda öelnud ka, et “I’m sorry if I seem weird. It’s just you make me so nervous. You are so beautiful!”. Ma räägin, tähelepanust siin puudust ei ole, väga palju komplimente ja noh, elu on ilus. Aga tõesti..  oeh. Kuigi vahepeal kui ta nagu chillilt suudab olla, siis ta on tegelt päris lahe ja tal on päris huvitav elu ning ta oli ülitore. Ta viib mu laupäeval mingile county-kontserdile. Ah, mingis mõttes on ta täiega nagu siuke “mees”, aga samas.. no ma ei tea.

Ma ei hakka midagi ära ka siin rikkuma, sest ta on tore ja mul on sõpru vaja. Peale selle, saan rohkem siin Mendosino maakonnas ringi ka vaadata. aaa, ja õhtu lõppedes tuli ta autost lausa välja ja jalutas mind ukseni. niiii usa!! aga väga armas ja tore. :)

Homme kohtun siis selle eesti naisega, kes on siin 17 aastat elanud, niiet loodame, et on tore. Ja siis on ka swingiõhtu ja õhtu lõppedes teoorias peaksin Dylaniga hängima, aga noh… ta on Dylan, niiet who knows.

meil on õues niiiii ilus! täiega nagu kevad või suvi – neljapäev, kell on 15:23

Kategoorias: USA — villu @ 01:23

Teate, ma olen ikka üks edev inimene. Üks edev tüdruk. No tegelt, suht kõik vist on. Tegelt ei ole ka, aga mina ikka vist olen.

(ma pole kunagi seda öelnud, niiet tahtsin öelda)

26. Dec 2013

mh. nõudepesemine ei meeldi mulle. ma ei ole koristamiseks siia sündinud? – neljapäev, kell on 11:46

Kategoorias: USA — villu @ 09:46

Ma ihalen midagi, aga ma ei tea veel, mis see on. Aga ma tunnen, et pean siin olema ja veel midagi saama, millegini jõudma, et edasi liikuda. Tunnen juba vaikselt, kuidas süda kisub kuhugi poole, on uuemad mõtted, samas tunnen rahu ja näiteks eile tundsin, et inimestega koos olemine on aja raiskamine. Mitte kõigi inimestega, aga osadega.

Colin ütles, et siin olemine on ajaraiskamine, et ta ei saa kunagi seda aega enam tagasi. Mina arvan absoluutselt teisiti. Aeg üksi olla, aeg lugeda, vaadata oma mida-iganes-asju-sul-vaja-vaadata, kuulata iseennast, vestelda iseendaga, vaielda iseendaga, saada endast võitu, kaotada endale, nutta ja sukelduda kuhugi mujale. Kuidas saab see aja raiskamine olla?!

Seiklused on vist üldiselt pealispinnalised, aga midagi tõeliselt tunnetades ja mõeldes sellest, siis saab sellest ka rääkida. Ma saan aru, et kõige jaoks ei ole meil aega, et kuulata ja saada aru (nagunii ei saa aru), aga vahel kui sulle antakse (või sa võtad selle) see võimalus, siis milleks näha seda negatiivselt. Kõik mis antakse, tuleb võtta. Ja kõik mis tuleb, tuleb nautida.

Vahel tahaks hängida kellegagi, aga ilma, et me peaksime juttu rääkima. Otsin nagu kedagi, kelle energia oleks sama. Öko-Ben’i energia on samam, aga samas.. kuna ainus mis meid ühendab on telefon, siis.. see pole see. Kuigi me võiksime istuda vaikuses ja mitte rääkida. eiei, päris inimese eneriga on ikka teine. Tahaks rannaliival lebaskleda, aga võiks olla sama soe ja päike kuskilt soojendamas, aga taevas oleksid tähed ja kuu, ja kogu taevas oleks tume-tume sinine. Ja liiv oleks soe. Tegelikult suvel nii (natuke) ongi..

Blogi.ee - Eesti esimene blogijate sotsiaalvõrgustik