“Oli kord!”

Ma istun aknal,ootan…sind.Kuulan muusikat mis tekitab meeldiva olemise.Istun vaadates küünlaleeki…igatsen…sind.Kell hakkab saama….kohe kohe sa tuled.Olen kütnud sauna..ma ei tea mis mind ees ootab.Ma pole sinuga olnud.
Tean mida tunnen…igatsus…värin…keegi jalutab kõhus:)
Istun küünlavalgel kui sa sisse astud…kalli ja meie esimene musi…oi mees kas sa ka ise tead millega sa hakkama oled saanud.
Sinu silmad….sinu suu…sinu hääl….sina ise….ma vajan seda.
Istume…räägime…saunatame.Sinu puudutused ja suudlused on nagu külm duss mu ihule…kuuled kuidas vesi susiseb:)Sa ei jäta vahele ühtegi mu kehaosa…sa naudid mind nii nagu mina sind…ma jumaldan seda:)
Olles saanud üheks…see on kirjeldamatu…oled seda nii vajanud….olen vajanud hellust,hoolivust.
Me uinume alles hommik.Sinu kaisus on olla hea…soovin,et see nii ka jääks…kauaks ajaks.
Ärgates saan tunda jälle sind…kireldamatu…ma ei taha tõusta…ma ei taha,et sa lähed….ma tahaks koos sinuga minna.
Nähes sind minemas tekkis küsimus….
MILLAL SA JÄLLE TULED?