|
Kolm päeva on möödunud. Kuulan ma ei tea mitmendat korda Ruja “Teisel pool vett”. Tühi ja troostitu on olla. Toimetan oma toimetusi ning pisitasa vaeb päev õhtusse.
Sa soovisid, et ma ei otsiks Sinuga kontakti ja ma tean, mida tegelikult see soov nii Sulle, kui mulle tähendab. Aga Sa valisid ja loodan südamest, et valisid enda jaoks parima lahenduse.
Aga ma ei saa olla ilma Sinu poole pöördumata – ilma Sulle kirjutamata, armas.
Tahtsin öelda, et oled mulle kallis. Väga kallis. Ja Sinuta olen ma poolik. Mäletan me üht viimast kohtumist, kui panin oma pea Su õlale ja need mõned viivud tundsin Su soojust ja turvalisust. Olin kui kaitsvas mullis… Sina ja mina.
Mu elamata elu…
Mu tundmata õrnus
Kui hommikupäike kuldab su puhkavaid palgeid.
Mu tundmata rahu
Kui õhtul istume kaminatule valgel.
Mu tundmata rõõm
Kui säravail silmil teatad, et ootad me last.
Mu tundmata soojus,
Kui tuled ja sõlmid mu ümber oma käed.
Mu tundmata uhkus,
Kui oled saavutanud midagi sulle nii tähtsat.
Mu tuntud ja tundmata valu,
Kui sul on valus.
…
Meie elamata elu…
|