Mis ma siis eelmine kuu õppisin? Kui nüüd mõelda tagasi loengusse, siis on hea meel, et käsitlesime teemat- tähtsad inimesed ja sündmused minu eluteel. See paneb täitsa mõtlema, sest igapäevaselt me ju ei tee seda- aega ei ole või tahtmist. Tahaks kangesti öelda neile, et kui tähtsad nad mulle ikka on aga… millegipärast ei paindu seda ütlema.  

Ei tea miks, see vist pole eestlasele kohane, et avaldada oma tundeid. Minnes siit nüüd natuke kaugemale- ühiskonnani, siis ka siinkohal peaks (mitte ei võiks) inimesed olema pisut tolerantsemad, lahkemad ja vähem mossitama. Just meie-inimesed oleme ju oma riigi nägu ja siin tekibki küsimus, kas me tahame olla sellise negatiivse looriga kaetud kodanikud? Tõenäoliselt mitte. Loomulikult on ka üdini positiivseid indiviide, kuid nad on kahjuks vaid üksikud kivi merepõhjas. 

Edaspidi püüan isegi olla veel hoolivam ja tähelepanelikum inimene ning leida rohkem aega oma ülikiires elus lähedaste jaoks. Aega ei ole ju kunagi, seda tuleb teadlikult tekitada. Mõelge oma lähedaste peale- iga päev.