Nii nädalavahetusest siis….
Alagas kõik nii, et läksin šoppama. Hell yeah, that made my day. Sain uued saapad ja mütsi. Wuud-wuud
Reede, oh üllatust, nad ei tulnudki…Jäid tallinnasse ja ma istusid kodus. Või noh tegelikult läksin Krissu juurde jalkat vaatama ja õlut jooma, aga noh jäime magama. Aga eesti kaotas, niiet hea et seda mängu ei näinud, kuigi see oli räme ebaaus mäng, sest jah, iirlane viskas alati end lampi pikali ja eestlane sai kollase kaarti sellepärast.
Laupäev, käisin jälle šoppamas. Sain kaks paari uusi teksasid. Istusin kodus terve päeva. Koristasin. Rääkisin oma vennaga ja tuli välja, et tallinn oli talle öelnud, et ta ei taha mind. Hell yeahh….see oli küll tore uudis. Täpselt sõna sõnalt TA EI TAHA MINA!
Nonii. Tema kõnedele mis peaksid tulema ei tea mis jutuga, ma ei vasta. Temaga kokku ma saada ei taha. Kõik aitab!
Nutan oma nutmised ära ja liigun pea püsti edasi. Võtku see aega palju võtab. See oli küll tõsiselt viimane piisk minu karikasse….
Maybe one day it will be ok again. That’s all I want. I don’t care what it takes. I just want to be ok again.