Tahaks ennast lihtsalt maha lasta…..papahhh

Nädal möödas jälle väga ruttu. Neljapäeval oli matused,  kuhu ma otsustasin siiski mitte minna. Ma põgenesin probleemi eest, sest uskusin et nii on kergem….

Reedel oli maal, ja siis läksin tallinna venna juurde, kuhu tulid ühtlasi minu vend ja tallinn. Tallinn hakkas ülbama minuga ja siis tema ja minu vend lihtsalt saatsid ta minema.

Laupäeval ma olin talle kainekas. Ja tekkis moment kus ma pidin valima tallinna ja enda venna vahel. Valisin siiski oma venna, mille peale ta solvus. Õhtul läksin baari, ja volaaaa tallinn tuli oma naistekarjaga sinna, ja ma ei kiskunud ise tüli vaid tema tegi seda. Siis läksime meie ära pubisse, ja volaaa tallinn on seal. Terve õhtu ta sõimas mind jne…hambad ristis ma hoidsin end tagasi. Siis otsustasin  pubist kebabi minna ja oh üllatust ta oli seal, ja siis hakkas mingi üks tema eitedes minuga mölisema, panin liti kirja talle ( nukid veits paistes) ja läksin ära. Hommikul rääkisin sellest ena ja tallinna vennale, ja siis hakkasin mulle tallinnalt smsid tulema:

1sõnum: Oi oi kas ma olin eile sulle midagi halvasti ütlenud ei mäleta ei mida.

Ma ei vastanud, ta helistas, aga ma ei saanud rääkida, sest ma lahendasin ühte jama. Ütlesin et räägime hiljem. Siis tuli teine sms:

2sõnum: Sa niikui nii ei taha minuga rääkida aga mul endal paha tunne peal et sulle eile halvasti ütlesin palun tõesti vabanudst.

Siis ma helistasin talle ja ütlesin et no kaua sa neid smse mulle saada saame kokku, saimegi, ja kui kuis ta vabandas oi kuis ta end alandas.

Aga noh…Nüüd ma tean, et tema sarnast noormeest mul vaja pole. Ja ma südamest loodan et ma temaga enam kokku puutuma ei pea. Ja kingitus mis ma talle jõuludeks teen, selle ta siiski saab, et tal veel halvem tunne tekiks. Nimme….Vat nii

Jube raske on muidu, ma nagu mõtlen emotsionaalses mõttes, kõik kes küsivad kuidas läheb, neile vastan et hästi, aga ma ju tean et ei lähe. Tegelt ka kõike on liiga palju, kooliasjad aina kuhjuvad, ja see on lihtsalt kohutav. Ma ei suuda enam….aga ma olen palju muutunud, väga muutunud….ja nüüd tegelikult tegi tallinna mulle haiget, aga mis sellest….las olla, nüüd on aeg ainult iseendale ja koolile….aeg iseendale

This entry was posted in Määratlemata. Bookmark the permalink.