I want to live, not just be alive

Valentini päev möödus restoranis päris valentini meeleolus.  Tegelikult on hiinlastel endal kalendris ka täiesti valentinipäev olemas, kuid see paikneb hoopis juuli juus, 7. juuli, kui ma nüüd ei eksi.  Aga muude lääne mõjudega on ka meie valentini päeva seal suuremal või vähemal määral tähistama hakatud. Näiteks meie lääne restoran oli täiesti teemas sees, saal oli hämar, laudadel küünlad ja roosid ning valentinipäeva pakett, kus siis buffeele lisandus ka roosiõis, klaas punast veini ning kommikarp. Meie muidugi olime seal muidugi töötajatena, aga ikkagi oli päris tore õhtu. Mikko jaoks küll päris kiire, sest kliente oli päris palju ja kõik sõid pastat, nii et ta muudkui ainult tegi neid, koguaeg järjekord ees. Viimasel ajal on üldse hakatud aina rohkem pastat sööma, nii et tema õhtud mööduvad päris tegusalt.

Eile oli pisut häiriv päev, sest järjekordselt oli info vähese liikumise tõttu tekkinud segadus. Mina olen seisukohal, et nad lihtsalt väljendavad ennast nii halvasti, aga eks  osa on ka minu kesisel hiina keele oskusel. Igatahes, et siis juba tükk aega tagasi teatati mulle, et hakkan iga kuu teenindajatele inglise keele koolitust tegema. Koolituse ajaks oli see kuu märgitud 17. veebruar. Siis aga umbes nädal aega tagasi näidati mulle ühte teist lehte, ja seletati, et mu inglise keele koolitus on jagatud viieks osaks, mis toimuvad siis vastavalt 23-27 veebruar. Ma olin tubli ja valmistasin endale kõik ilusti ette ja olin kenasti valmis nendeks. Nüüd aga täna  tuli Human Resources osakonnast kontroll vaatama, et kui hoolsalt treeningutega tegeletud on, küsitleti osasid teenidajad ja siis küsiti, et kas neil ei peaks minuga praegu inglise keele treening olema. Meie manageri abi siis küsis mult, et kas ma unustasin ära selle. Ma vastasin, et ise nad ju määrasid uued ajad, et hoopis 23-27 toimuvad need treeningud ja siis ta seletas mulle et ei ei ei, see mis täna pidi olema, see oli human resource poolt määratud treening, see on täitsa eraldi asi, et see mis 23-27 toimub, on restorani poolt määratud. See ajas mind küll pisut tigedaks, et miks ei või nad asju siis korralikult lahti seletada mulle. Nad teavad ju, et ma ei räägi hästi hiina keelt ja nad ei saa lihtsalt möödaminnes kiiruga mulle nii suvalt selliseid olulisi asju mainida, samuti ei uuri ega ei tuhni ma ju mingis paberimajanduses, mul oli suht võimatu teada sellist asja, kui keegi mulle ei ütle seda. Kui ma oleks seda teadnud, siis oleksin ma muidugi selle teinud, mul olid need teised materjalid juba ammu ette valmistatud. Nemad ise ei anna mulle infot korrektselt edasi ja nüüd jäi mulje nagu mina oleks see lollike, kes ei saa enda tööd tehtud. Mul oli nii halb tunne.

Aga nagu alati teeb mu päeva paremaks õhtusöögiaeg, see on päeva kõige parem osa, saame Mikkoga maha istuda ja tema toite hea maitsta lasta.

Nastja ka aina kiidab neid. Seda on hea kuulda Kahju ainult veidi, et hiinlased ei oska neid nii palju nautida, kui need väärt on. Nemad ikka eelistavad krõmpsutada oma kanavarbaid ja kondikildudega lihasid, mis lebavad üksikult tsillikaunte vahel.

Spordikeskus on ikka nii mõnus. Nädal aega oleme nüüd käinud ja enesetunne on kohe palju mõnusam. Eks lisa head tuju tõstab ka see, kui kena seal on. Isegi riietusruum on ilus. Seal on olemas ka aurusaun ja tavaline saun. Ja igas kapis on ootamas ka puhas saunalina, nii et seda ei pea ise kaasas tassima

Eilse õhtu tegi veel mõnusamaks see, et tegime Liisu ja Kätuga skype kõne. Kuna aja erinevus on nii suur, siis ei ole väga lihtne leida ühist sobivat aega skypes ja ole suhteliselt vähe koduste ja sõpradega juttu rääkinud. Tore on kuulda kuidas teistel Eestis läheb, aga samas on naljakas ka, sest kõigi elud muutuvad nii kiiresti. Mul on endal alateadvuses selline tunne justkui maailm peaks Eestis seisma nii kaua kui ma ära olen, et siis tagasi tulles jätkuks kõik selle koha  peal kus pooleli jäi.

Täna käisime Mikkoga vaba päeva puhul linnas. Tänavad on endiselt uusaasta kaunistustes, mis on päris kenad. Puude küljes on ümmargused punased laternad, mis õhtuti põlevad ja tüvede ümber on keritud ka tulukesed, mis samuti õhtuti põlevad. Minu pilt on küll valges tehtud, õhtuti on vaatepilt ilusam.

Juhuslikult leidsime sellise koha nagu Paradise Walk, mis on siis mega suur ostukeskus. Ma olin juba varem sellest lugenud foorumites, kuid asukoha kohta ei suutnud mingit infot leida. Nüüd siis teame kus see on ja selleks kulub ilmselt mitu kuud seal käimist enne kui terve keskus läbi käidud saab.

Mul nii mõnegagi jutuks tulnud, et millised need hiina wc-d ikkagi välja näevad ja otsustasin seal poes, et teen siis lõpuks ka sellest pildi, et asi selge oleks. Antud juhul on siis tegu ostukeskuse wc-ga, mis on ilus, uus ja kena, kuid hiina stiilis, ehk siis ilma pottideta. Pilt nii eesruumist kui kabiinist, et täielik ülevaade oleks.                                                                                                        

Kusjuures ma ütleks, et eesruum oli tegelikkuses veel ilusam kui pildil tundub, aga ideest saate aru et tegu on korraliku kohaga, samasugune nagu Eestiski korralikkudes kohtades.

See kraanikese moodi asi, mis augu ees on, seal küljes on pedaal, kuhu jalaga vajutades saab vee peale tõmmata.

Vot nii, sellise jutuga lõpetangi täna.