I want to live, not just be alive

Siinne suvine ilm näib käivat kindla süsteemi järgi, mis pole kahjuks aga sugugi tore süsteem. Kõigepealt kerib ilm kuumaks, üleeile oli näiteks 36 kraadi, siis tuleb äikesetorm, mis müristab ilma jälle umbes 24 kraadi juurde. Siis on paar päeva vihmane ja hakkab jälle kuumaks kerima. Ja see kordub kõik umbes iga nädal. Ja muidugi kipuvad meie vabad päevad vägisi nende vihmaste ilmade peale sattuma.

Seetõttu kasutame me oma tööpäeva õhtuid ära suve nautimiseks. Üleeile üritasime grilli teha. Me leidsime kasutust plekkkarbile, mille sees olime oliiviõlid kingiks saanud. Mitte just kõige vastupidavam metall, aga lootsime, et ajab asja ära. Kutsusime ka Tamasi kampa ning siirdusime sobivad grillikohta otsima. Enda meelest leidsime just ideaalse koha, kus rahvast ei olnud, keda häirind oleksime, samas olime ühe kena tiigi kõrval, kus oli kiviplaatidest plats, nii et me ei kujutanud ka loodusele oma tule tegemisega mingit ohtu. Kahjuks ei arvanud aga hiinlased samamoodi. Kui olime lõkke üles saanud, siis tuli turvamees ja käskis see ära kustutada, teatades, et tule tegemine on keelatud. Nii palju siis meie grillimiskatsest. Kuna aeg oli juba üpris hiline, siis otsustasime oma õhtu hoopis meie juures veeta, ja grilli osa pidi täitma meie gaasipliit. Otsustasime siiski, et kui vaba aega on, siis proovime väljaspool Hengdad endale sobiva grilli koha leida, ei usu, et seal väljas sellesse sama karmilt suhtutakse, sest oma põldudel võivad küll kõik lõkkeid teha ning kui Mikko kuid tagasi Peace ja tema koolikaaslastega grillimas käis, siis ligi 40 inimest tegid lõkkeid kenal heinamaal, mis palju tuleohtlikum.

Paar päeva tagasi sain osa jälle hiina pulmast. Seda muidugi teenindava personali poole pealt. Pulm oli jällegi väga uhke. Kuskil veidi üle 500 inimese oli ja muidugi jälle kena filmimistehika kraanakaameraga ning  lava ja poodium ja veel mingi väike siidist paviljon, mis siis olid justkui etenduse toimumiskohaks, kui pruutpaar lavale tuli. Võiks öelda, et see lava nägi välja isegi pisut nagu Birigiti eurovisioonilava, ja tossust seal küll puudu ei jäänud. Lava  nurgas oli tossumasin ja selle kõrval kast mingi valge pulbriga, mida siis üks kaltsakas töömees terve aja segas. Birigiti eurotiim oleks võinud selle hiinlase palgata omale tossu tegema ja poleks mingit rahamuret olnud. Taaskord sai jälle pead vangutada pulma külalisi vaadates, üks hullem kui teine. Kõige ekstreemsem näide, mida mina tähele panin, oli üks vanamees, kes nägi välja nagu küla parm: sinised plastmassist plätud, vanad kulunud viigipüksid, valge maika, millel välja punnitava õllekõhu peal auk oli, ning selle peal veel mustriline  värvikirev lühikeste varrukatega triiksärk, mis eest lahti oli. Suur osa naisi oli lihtsalt teksade ja t-särgiga, mõnel tossudki jalas.

Samas kui Shuangfus käies ja igaõhtusteid tantsu gruppe ja niisama õhtunautijaid väljas platsi peal näen, siis isegi need näivad uhkemalt riides olevat. Väikesed tüdrukud jooksevad oma pitskleidikestes ringi ja enamikel naistel ja kleidid ja kontsakingad. Vat ei tea millest selline erinevus tuleb.

Järgmisel kuul on oodata veel suuremat pulmapidu, kus külalisi pidi üle 1000 olema. Eks paistab kas ka sealt mingeid uusi muljeid tuleb.

Ja tahtsin veel mainida, kui töökad need hiinlased on. Ehks siis, täielikud laisklejad. Kui on natuke tööd olnud, siis kurdavad, et niiiiiiiiiii väsin  on ja et niiiiiii palju tööd oli. Kui parajasti kliente ei ole, siis üritavad nad alati võimalikult palju silma alt väljas olla, et keegi neile ühtegi ülesannet ei annaks ning et nad samas teeks nägu, justkui oleks nad asjalikud. Näiteks üks tüüpilisemaid asju, mida teenindajad teevad on see, et nad teevad saalis mõnel kapil uksed lahti, mis seina ääres asub ja kus sees on erinevad lauanõud, salfakad  ja muu tarvilik kraam, ja siis nad kükitavad sinna kapiuste vahele kas üksi või kahekesi ja hakkavad telefonist filmi vaatama vms. Siin üks vaike fototõestus.