KerttuAed

“Mida on ühel väikesel tüdrukul õnneks vaja?”
“Muidugi kassipoega.”

Ilmad ona sellised vihmasemad, et kõige mõnusam ongi kaisus soojas olla.

Väiksest saati on mind lummanud ilvesed. Ma ei tea kas sellest, et mul isakodus oli mõnus ilvesenahk, millega oli põnev lapsena mängida või sellest, et olen seda imelist looma korra looduses kohanud. Igastahes on nad kõige müstilisemad kaslased ja metsloomad üldse. Nii tore, kui nüüd on mul kodus seda looma meenutav kass:

Need herned on ju minu jaoks lauale pandud:

Tuul räsis ikka korralikult laupäeval, paljud lilled murdusid sealhulgas ka pojengid. Tõin murdunud lilled tuppa vaasi, aga kui pildistama hakkasin oli juba sõber ennast samuti lillede kõrvale sättinud:

Lilled ilma kassita:

Tegin kassile ronimispuu. Muidugi on lihtsam see puu rahalises ja ajalises mõttes osta. Kuid leian, et ise tehtud asjadel, on suurem võlu. Töö käik siis selline, tõin metsast ühe maha langenud ja kuivanud männipuu:

Koor maha:

Puu valgeks:

Vahepeal oli väike mõtlemispaus, sest ei teadnud kuidas puud püsti saada. Kuid siis mu Armas Abikaasa ütles: “Ah, valame betooni sisse”. Mõeldud, tehtud:

Puule valge köis ümber:

Siis tegin padjad, poroloon saepuru plaadi peale ja kangaga kinni:

Ülejäänud kangast tegin punupatsid ja riputasin ka need puu külge ning lõpptulemus sai selline:

Väiksele sõbrale ka puu meeldib:

Puhkehetk:

Pikakarvaline Saksa lambakoer Jack (sündinud 31.05.2014):

Maine Cooni tõugu kass nimega Ievas (sündinud 11.02.2016):

Alates 4 aprillist on meie peres uus liige. Saage tuttavaks Ievasega. Tegemist on Maine Cooni tõugu kassipojaga. Nime valimisega läks natukene aega, kuid tegime ajurünnakut koguperekoosolekul ning valituks sai: Ievas. Nimi tuleb siis sellest, et kass meenutab ilvest ja kuna tegemist on kassitüdrukuga, siis panime talle presidendiproua nime, sest mõlemad on toodud lätist ja veel, et nimi oleks eriti lätipärane sai nime lõppu pandud „s“ täht. Meie Ievas sündis Liepajas. Kassike on väga tubli ja oleme uue pereliikmega igati rahul. Naljakas oli see, et kui kass oli mõned päevad kodus olnud, siis püüdis meie varsti kaheseks saav saksa lambakoer Jack oma esimese hiire ja küll ta oli oma saagi üle eriti uhke, haukus ja näitas peremehele, mille ta püüdnud oli. Ise naersime, et ta nagu oleks meile märku andnud, et mis te sellest kassist tõite – ma ju oskan ka hiiri püüda. Kuid siin see Ievas on: