Nonii….
Vaheaeg…ma pole Tallinn….Areng, sest viimased kolm vaheaega olen seal olnud. See on hea, et seal pole, aga veidi nagu tahaks sinna.
Terve nädalavahetus möödus pidutsemise tähe all. Draamat oli ka.
Ma olen õnnelik, sest saan temaga läbi. Saan temaga hilja õhtuni suhelda, ilma et see imelik oleks. Võib-olla tal on veidi, aga mul pole. Olen sellega harjunud.
Tegelikult ma igaten my person-it. Temaga öiseid vestluseid, lolle nalju ja asju. Aga ju siis pidi kõik nii minema.
Mulle öeldi, mu vanad sõbrad, et ma pole see kes ma olen. Ma olen muutunud, meenutan agraalbeibesid. Jeerum. Ma hakkasin nutma, sest ma ei ole ju see, aga näen selline välja.
Minikleidi jne…Deem, kuhu kadusid teksad ja tennised. Ma ei usu et ma tahan kellegile meeldida ja sp muudan end, asi on milleski muus. Ma olen millegi pärast välja astunud oma mustast maailmast ja ma ei teagi miks.
Vaheaeg on tihe. Homme on koosolek, ja õppimine. Teisipäeval on õppimine. Kolmapäeval on möll, Tartus. Ct ja 1euro pidu. Ja siis ülejäänud päevad on õppimisetähe all. Aa ja 24 ka vist tartusse. Mingi modelliks, ühele sõbrannale, kes seal soengut mulle tegema peab vms.
Sees on kuidagi imelik olla. Ma tunnen end jälle trükiveana, sest olen lähiajal midagi valesti teinud, aga ma ei suuda välja mõelda mida. Härib noh, sest ma tean et mu sees on midagi, mille pean ära unustama, aga et seda unustada, pean ma selle kõigepealt meelde tuletama. Ja põhimõtteliselt otsin ma oma musta roosi.