Kaal langes -0,4 kg.
Nüüd olen ma kogunud n-ö preemia kaalu 1,3 kg. Usun, et see on väga hea tulemus. Tunnen natuke tühja kõhtu ja vahel kõht ka koriseb. Toitu ei suuda vaadata, sest nii väga tahaks juba süüa. Usun, et see kolm pudrupäeva saab ka mulle raske olema, aga kõik hea eesmärgi nimel. Püksid on mulle nii meeletult suured, aga uusi ei raatsi osta ja kapist ka midagi ei leidnud. Seega, kannatan ära.
Täna on siis kuues päev söömata. Täna on plaanis pärast tööd putru keeta ja homme hommikul siis söön ma väikse koguse putru ja võib-olla šokolaadi ka. Kindlasti hakkan alates homsest oma mahlasid jooma. Neid on mul külmikus kaks pakki, kokku kaks liitrit.
Pärast tööd
Nälgimine lõppes. Paastumine lõppes, mitte nii nagu ma plaanisisn. Sõin liiga palju.
Lõuna ajal kirjutasin: Täna on kõht jube tühi. Töö juures pakutakse maasikaid. Sain sellest kergelt mööda hiilida. Aga kui tagasi lähen, mida ma siis teen… Peaksin ütlema, et tänan (pakkumast), aga ma täna ei soovi.
Sõin siis ühe maasika, ühe tordi- ja kringlitüki, neli šokolaadi tükikest, salatit umbes 150 grammi, kolm viinerit, pihvi, kaks väikest lihapalli, pikkpoissi 100 grammi, mandleid ja jõin ploomimahla.
Trenn jäi tegemata, sest kõht valutas ja süda oli paha. Mul oli nii halb olla. Tegelikult tuleks paastumine õigesti lõpetada. See tähendab, et sööma tuleb hakata vähe haaval, et mitte oma magu ülekoormata. Aga see on väga raske, sest kui organism natuke süüa saab, siis tuleb see (intensiivne) näljatunne tagasi ja toidust on taas väga raske eemale hoida.