Hommikul vihma sadas. Haarasin oma suure vihmavarju ja hakkasin tatsuma. Mõtlesin, et bussiga oleks ebamugav sõita. Seega jalutasin ma 50 minutit tugeva vihma käes. Ühel korral tahtis tuul minult vihmavarju häest sikutada, aga õnneks on vihmavarjul konksuke, kust sain tugevalt kinni hoida. Pärast tahtis ühe tunneli sein minult vihmavarju käest rebida (kitsas oli), aga suutin enda õiguste eest seista. 
Jalad said läbimärjaks, sest ma panin potased jalga. Oleksin võinud ju saapad panna. Aga läks nii.
Kui laps oli lõunauinaku ära maganud, siis tahtis ta välja minna. Ilm oli juba ilusamaks muutunud. Helistasin lapse isale ja küsisin, et kas võime välja minna. Luba anti. Aga mu potased polnud ära kuivanud. Need olid nagu veel märjemaks muutunud.
Õnneks võtan ma alati kaasa kogu oma varanduse. Mul olid kaasas vahetussokid ja kotist leidsin veel vanaema kootud punased villased sokid. Panin need jalga, õnneks mahtus ka potas sinna otsa.
Võin öelda, et külm ei olnud. Kui koju hakkasin tulema, siis tuli päike ka välja. Meeletult palav oli. Aga jalad peavad soojas olema.
Tatsin esitada, kui nutikas ma ikka olen.
Täna oli viimane päev hoolealusega. Minu jaoks tavaline päev. Ma ei mõtle sellele, et ma teda enam ei näe. Olen vist juba harjunud, et inimesed “kaovad” mu elust.
Täna tegi põnn kõvasti kildu:
- Hea väljend oli “tšauki-tšauki”.
- “Ma ehitan teole wc ja õpetan ta seal käima”. Ta küsis, mis sellel lehel on ja näitas teo kaka peale. Ma olen aus inimene ja ütlesin talle, mis see on. Laps küsis, et miks tigu sinna kakas. Ma seletasin, et teol ei ole wc-d ja siis arvas laps, et ehitab selle ise. Ma ütlesin, et tigu ei oska wc-s käia ja laps arvas, et õpetab ise tigusid…
- Kunagi ta kasutas väljendit “stop, stop, stop…”. Mulle see nii meeldis ja see oli nii naljakas.
- Nüüd on tal uus väljend “(Aga) Mul on üks mõte…”… Ma ajan kohe silmad punni ja küsin uudishimulikult “noh, mis mõte on”… Aga sealt ei tule eriti midagi. Ta on lihtsalt ühe fraasi selgeks õppinud.
- Väljas olid porilombid. Ma küsisin, et mis ta arvab, kas seal on kala. Tema arvas, et ikka on, väiksed kald ikka on. Siis ma ütlesin, et rohikõrrega või oksaga saame neid ju püüda ja siis saab õhtul kala süüa ja võib kartulit ka kõrvale teha. Ta arvas, et kartuliga jääb kõht tühjaks. Ta arvas, et porilombis on mudased kalad, et need tuleb enne ära pesta ja siis aab süüa. Ma täpsustasin, et kala tuleb panna ahju või pannile. Siis ta ütles, et tema paneb ahju kütte…
- Täna ütlesin, et kui ta puru maha viskab, siis saab põrand mustaks. Ta ütles: “Põrand on must? Ma pean siis koristama hakkama.” Silmadega juba luuda ja põrandalappi otsides. Nii armas, tema peab koristama hakkama, tädi lihtsalt vaatab, kuidas tema koristab… Kungi ta ütles, et “sina teed”, “issi teeb, issi peab”, “emme teeb”, aga nüüd juba “mina teen”… Ohh.. küll nad kasvavad ikka kiiresti.
- Eile viisime tuppa kive. Täna hakkas otsima neid, aga ei leidnud. Siis ütles: “Keegi on mu kivid ära võtnud. Kes võttis?” Ma ütlesin, et ma ei tea, äkki issi või emme teab. Siis küsisin, et kui sa teada saad, kes võttis, et mida sa siis teed. Ta ütles, et siis võtab ta oma kivid tagasi. See oli vist see koht, kus ma oleksin pidanud ütlema, et sa ei võta vaid ilusti küsid oma kivid tagasi. (Üks kord ta nii ilusti küsis ühelt tüdrukult oma mänguasja tagasi. “Palun anna mu onu tagasi. Näed võta see kivi. Vahetame selle kivi mu onu vastu.” Nii nummi…
- Aga väja minnes ta nägi, et kivid on veoatukastis. “Ooo… keegi ei olegi mu kive ära võtnud. Ma arvasin juba, et keegi on mu kivid ära võtnud ja suur kopa ei saagi midagi enam tassida.”
- Täna läks voodisse. Ma olin valmis tunniajaseks jändamiseks, aga ma ei jõudnud talle tekkigi peale panna, kui tema juba ütles, et teeme võidu silmad kinni ja ütles juba start… Ma pidin sekundiga end kuhugi horisontaali viskama ja silmad kinni panema. Ma jäin juba ise magama, nägin mingit und. Umbes 25 minuti pärast ärkasin ja vaatasin, et põnn magab sügavalt. (Justnimelt 25 minutit. Olen lühikest kasvu. Päkapiku jaoks on 40 mintutit juba pikk uni. Ühest lastefilmist nägin, H kunagi vaatas ja sellel hetkel juhtusin TV-st mööda kõndima.)