Täna käisin jooksmas. Kell 6:30 sain voodist välja. Aeg oli 1 h ja 10 min, st olin aeglasem kui eelmisel korral umbes 1-2 minutit aeglasem. Olen rahul, et üldse end välja sain. Tunne oli küll selline, et sinna ma suren. No ei jaksa enam.
Venitasin ka end. Aga vasaku jala lihas, pealtpoolt ja ülevalt poolt põlve (reie lihas?) valutab. Mul pole nii pikalt lihasvalu olnud. Kas ma tõesti olen trennist nii võõrdunud? Mõtlesin juba, et äkki olen puugilt hammustada saanud. Hommikuti on lihased nii kanged, et tekib tunne, et veri on petooniks muutunud.
Võtsin voodi alt ka trennitegemise asja välja. Peamiselt on see mõeldud kõhulihastele. Vaatasin seda seadet ja mõtlesin, et mis see siis ära ei oleks. Pool päeva treenin sellega. Aga üks minut oli juba väga raske. Olen viis korda teinud üheminutilisi seeriaid.
Siis proovisin ka hularõngast. Valus on. Aga juba edeneb. Viis tiiru saan vist teha. 
Kui ma samamoodi jätkaks, siis jõuluvanale võin paki eest oma ideaalseid kõhulihaseid näidata (aga vaevalt ma jätkan).
***
Taani keelt ka õppisin… No, tegelikult kuulasin. See hääldus… See on kohutav. Nad loevad lühikesed sõnad kokku. Ja sõnalõpud jätavad ära. Siis ma kuulan ja vaatan seda testi, mida nad loevad ning vahel kontrollin, et kas nad ikka seda teksti loevad.
Nüüd mõtlen, et ma hakkan vist sõnade kirjutamist pähe õppima. Püüan lugemist harjutada. Kui sõnad on selged, siis hakkan harjutama hääldust ja inimestega vestlemist. Võtan kaasa hästi palju paberit ja pastakat ning vajadusel kirjutan inimestele.
Lootusetuse tunne tekib peale… Aga ma ei anna alla. Üks kord peab ju mul ka vedama hakkama.
***
Remonti tegime ka natuke. Panime koos emaga ajalehed seina ja värvisime ühed plaadid ära.
Mina lõikasin ühel roosil õitsenud pungasid ära. Ma ei tea sellest aianduse värgist midagi. Aga püüan siin natuke nokitseda.
***
Hetkel ma ei teagi, kes või mis ma olen. Tunnen ennast “ei kellegina”. Mul puudub isiksus, tahe ja unistused hakkavad ka nagu hajuma.
Püüan siin end kokku võtta ja tegutseda.
Täna tahtsin töökuulutusi vaatama hakata, aga kustutasin arvutis history ära ja ma pole seda töökuulutuste lehte kuhugi kirjutanud. Ootan kuni ema koju tuleb, siis küsin uuesti.
Oma CV peaksin inglise keelde tõlkima. Lükkan edasi seda ebameeldivat tööd.
***
Lähen nüüd ja piinan treeningvahendeid. Äkki peaks hüppenööri ka kuumaks ajama?
Äkki jõuan õhtul midagi teha. Nt CV-d tõlkida, tööd otsida või vanaemale kirja kirjutada (margi ma selle jaoks juba sain).