Ma natuke jorisen siin.
Tööl oli raske, ma ei teagi täpselt, mis see raske oli, aga miskit oli. Täna oli üsna aktiivne päev. Püüdsin hästi kiiresti teha, aga ikka olin aeglane ja lõpuks olin mega väsinud ka.
Sain paar nime veel teada. See kehna naine, kes iga pausi kohta allkirja paneb, tema nimi on Sonja. Siis üks armas tüdruk, kes pole päris taanlane ja kes tundub natuke kuri, aga ta on nii mega tubli, et see kuri ei paista üldse silma, tema nimi on Lena (mina kujutasin talle hoopis teist nime, ma ei tea täpselt, mis nime, aga oluliselt pikemat nime ja keerulisemat).
Evaga sain tuttavaks eile, tema on Poolast ja Natalia hea sõbranna. Eile nad laulsid koos töötades.
Rohkem uusi nimesi ei meenu.
Esmaspäeval lähen jälle tööle. Teisipäeval ja neljapäeval hakkan koolis käima (õhtuti). S minusse ei usu. Ta on kohe alguses arvamusel, et ma ei saa hakkama. Ma püüan ikka pea püsti hoida ja kinnitada endale, et see on võimelik ja mina tõestan, et see onn võimalik. 
Täna olin tubli. Noh, eile käisin kooli juures, aga uksed olid lukus. Mind ei lastud kooli. Nüüd selgus, et õhtune tund oli ikka olnud, aga see oli kell 18, ei tea, kas vahepeal pannakse koolimaja paariks tunniks kinni?
Igatahes, ma kirjutasin kooli (eile) ja täna helistasin. Ja mind tunti kohe ära ja teisipäeval lähen rääkima ja siis antakse mulle klass. Ma täitsa ise kirjutasin taanikeelse kirja ja lugeja sai sellest aru ning helistasin ja siis sai ta ka minust aru ja suureks üllatuseks, sain ka mina temast aru.
Tööl tekkis ka arutelu. Amalia küsis, et mida ma õpin ja siis rääkisme taani keelest ja selle õppimisest. Amalia arvas ka, et kool ja töö koos, et see on taske. (Nii “tore”, et kõik mind kohe “toetavad” ja kohe “üldse ei” tapa minu entusiasmi ega naiivsust.) Tänks, sõbard.
***
Selg ikka veel valutab. Loodan, et asi ikka paraneb.
Mulle meeldib Lars (vahepealne ülemus, liini-kontrollib, hoolitseb, et liin töötaks). Täitsa raske on teda ignoreerida. Eriti, kui ta mu seljataga vilistab (mingit viisijuppi) või kui ma tunnen tema parfüümi-lõhna. Mina arvasin, et kalatööstuses on igasugused lõhnad ja meik keelatud, aga tundub, et mitte.
Mina näiteks ei kasuta pesuloputusvahendit ka tööriiete pesul, sest võõras ja tugev lõhn ju… Aga näed… Ülemus lõhnab kalli lõhnaõli järele. Kusjuures ta ei ole minu lähedal seisnud. Viisakas kauguses (ca 1 meeter või nii). Kui tuleks lähemale, siis läheksn ma näost punaseks nagu plikake. Ma küll püüan end tagasi hoida, aga ürginstinkte on raske kontrollida. (Ma juba natuke hakkan mõistama mehi ja nende probleeme, kui atraktiivne neiu läheneb.)
***
Täna oleksin pidanud kooli minema. Mind polnud. Kusjuures keegi minust puudust ei tundnud. 
Milline pettumus. Eelmistes klassides ikka uuriti, et kus ma kadunud olen ja oldi mures, aga selles klassis… Kedagi ei huvita.
***
Püüan väsimusega võidelada ja natuke S-i aidata. Meil on siin remont pooleli. Ma ei oska seal midagi teha, mul pole remondist aimugi.
***
Tavaline asi. Aega pole, väsinud. Kass hooldamata…
***
Sain oma esimese päris palga kätte. Lootsin natu suuremat summat, aga olen ikka rahul. Ma võib-olla kirjutan hiljem arvudest ka.
Ma ei oska millestki kirjutada. Väga tahaksin kirjutada, aga pole teemat. Vat, töölkäimine nüristab aju. Tegelikult peaks just ju ideid juurde tulema, sest inimestega suhtlemine jne…
***
Ma nüüd lõhnan kala järele, seega potentsiaalsete kavaleride valik kitsenes. Sõelale jäid vaid kalamehed. Noh, kalalõhn ei avalda muljet kontori-inimesele. Ma olen rahul.
Ma ei tea, kui kaua ma seal töötada saan. Ma ise tunnen, et ma olen nii meeletult aeglane ja loll, et ega mul seal pikka pidu pole, aga kolmas nädal veel anti. Oktoobris pean 10-päevase puhkuse võtma, sest sõidan ära, mis edasi saab, seda ma ei tea.
Kui sinna tagasi ei saa, siis loodan, et mu keel on nii paljukest paranenud, et saan rääkima minna sinna sadamasse. Poiste või meeste keskele tööle. Õpiksin rõhitsema ja seksistlikke nalju tegema. Muidugi taanikeelsed roppused, see on see peamine. Ma nii kannatamatult juba ootan.
Ei, nüüd tuleb blogi otsad kokku tõmmata ja natuke veel pingutada ja siis magama. Oh, kuidas ma juba igatsen voodit.