3 juuni, 2015
Hulludest naistest
Postitas
kategoorias
Määratlemata
Kui ma üksikuks jäin ei osanud ma uneski näha, et nii kauaks omepead jään. Iseenda arvates olin ma hea saak. Kena, asjalik, nupukas ja emotsionaalne. Tuleb välja, et sellest kõigest ei piisa, et korralik abikaasa leida. Leidmisega tegelikult probleeme pole olnudki, probleem on hoidmisega.
Umbes kolm aastat tagasi kolis mu abikaasa meie juurest minema ja pisut rohkem kui kaks aastat tagasi jõustus minu abielulahutus. Sellest ajast saadik olen ma vahelduva eduga endale meessoost kaaslast otsinud. Siiani oli kõige edukam ja pikaajalisem suhe naabrimehega, kes umbes kolm kuud igal tööpäeva hommikul truult mulle lehvitas. Ma arvan, et meie suhe kestis nii kaua kuna me teineteisega kordagi ei vestelnud. Sest olgem ausad, mina olen peast põrunud ja kõik minu suhted ongi lõppenud päeval, kui mu kaaslane sellest teadlikuks sai.
Ajakirja artiklid, mis lahkavad teemat, et millist naist mehed otsivad võivad analüüsida seda, kas mehed eelistavad blondiine brünettidele või saledaid lopsakatele. Lõppsõnas aga kõlab ikka ja alati kokkuvõte, et olenemata välistest teguritest, valivad mehed enda kõrvale pigem tagasihoidliku väljanägemisega aga emotsionaalselt stabiilse tütarlapse.
No aga mida sa teed, kui seda stabiilsust pole ega tule? Tablettidega ennast deliiriumisse krõbistada? Ma olen olnud sünnitusjärgses depressioonis ja mäletan, mis tunne on olla kõige ja kõigi suhtes apaatne. Stseene tõesti ei korraldanud, kenasti vaikselt lamasin kuude kaupa pimedas toas tekk üle pea tõmmatud. Mingil kummalisel põhjusel ei olnud mu tollane abikaasa ka siis minuga rahul. Käskis ennast kokku võtta. Nagu see oleks midagi, mida ise saaks otsustada ja korraldada. Samamoodi ei saa praegu keegi mind käskida normaalne olla. See lihtsalt pole minu võimuses.
Vahel on nii lohutav kaaskannatajatega lahata teemat, et kuhu on kõik normaalsed mehed kadunud. Saad aru küll, et see vestlus ei saa mitte mingil juhul päädida mõistlike lahendustega, kuna nende crazy-tase on vähemalt sama kõrge kui sinul. Siiski on lohutav teada, et mõnekümne aasta pärast on mul truu seltskond kellega kolmapäeviti kohvikus konjakit juua ja laupäeviti salli heegeldada.