Ja ma jään elulõpuni mõtlema:” MIS OLEKS KUI…”. Mis oleks kui ma oleks sind ära kuulanud, mitte minema jooksnud nagu väike laps, kes on just pahandust teinud. Miks, miks miks miks. Ma ei taha, ma ei saa, ma ei jõua, ma ei viitsi. Aina halan ja nutan taga aega, mis segi paistud. Miks ma hommikul lootsin et sa mulle helistad, kui ma tean et sa seda kunagi ei tee. ah persse. Kirjand tahab kirjutamist ja raamat lugemist.