Täna oli seitsmes järjestikune hommik, mil ma ärkasin kell 7:00, tegin 10+5 kätekõverdust ja läksin jooksma. (Homme vist see lõbu lõppeb, sest ilmad lähevad vihmaseks ja ma tõstsin raskusastet ja soovin ärgata kell 6 ja jooksma minna.) Aga täna olin veel tubli.
Jooksuraja pikkus on u 8 km. Mu ema autoga umbes mõõtis. St sõitis autoga ja siis saigi umbes raja pikkus paika pandud, aga see ümardus võib olla mitusada meetrit.
Siis aeg oli tavaliselt 1h ja 12 min või 1 h 9 min. (Vaatasin, et venna klassiõde jookseb 10,10 km 1 h ja 6 min). :S Ei tasu võrreldagi mitte. Aga siinjuures mainin ära, et ma tervet rada ei jookse. Jooksen sektorite kaupa ja siis vahepeal kõnnin. Jooksmise pikima sektori pikkus on maksimaalselt 2 km (silma järgi hindan, seega see võib olla ka nibin-nabin 1 km). 
Eile ja täna oli mu aeg 1 h ja 6 min. Ise ka üllatusin. Alustades olin nii jõuetu ja tundus, et edasiliikumist pole, et rabelen ühe koha peal. Aga…
Ja nüüd, kuidas ma aega mõõdan. Ma vaatan telefonilt kellaaega. Mul pole isegi mitte stopperit. Võib-olla telefonil on, kui ma “up-date” teeksin, siis oleks kindlasti… Aga, mu jutu mõte on see, et aja mõõtmine pole üldse mitte täpne. Vahel on minut n-ö alguses (paar sekundit üle 21 minuti), aga teinekord on minut juba lõpus ehk kohe-kohe 22 minuti peal.
Tegin arvutusi, et kui kiiresti ma umbes jooksen. Tallinnas jooksin 8 km/h (keskmine, kõndimisega pooleks) u 10 km (googlega mõõdetud). Ja siin jooksen 6-7 km/h (u 8 km väga umbes mõõdetud aeg ja teepikkus). Vaatasin, et ühe minutiline erinevus muudab tulemust üsna palju. St kiirust…
Kas mul on üldse mõtet seda aega mõõta? Mõõta vast ikka on mõtet, aga põhjapanevaid järeldusi sellest ei tasuks küll teha.
***
Leidsin ühe lehekülje, kus on taanikeelsed raadiod. Leidsin endale ühe muusika raadiojaama, s.o vist nagu Eestis Raadio Elmar, minu esmasest valikust tuleb vaid taanikeelset muusikat.
Nüüd uurisin lähemalt raadioid ja leidsin ühe noortele suunatud muusika raadio. Nüüd kuulen ka ingliskeelset muusikat, aga iga muusikapala vahele räägitakse. Taanlastele meeldib palju rääkida.
Aga keele praktikaga või keelega harjutamisel, harjumisel olen teinud väikse saamukese edenemise poole.
***
Hakkasin emale arvepidamist tegema. Pidin vahepeal natuke aju puhkama. Esmalt, ma arvan, et mul pole kõiki arveid. Olen sellega arvestanud. Aga nüüd selgus, et pank nädalavahetusel ei tööta, seega paneb ta nädalavahetuse tehingud esimesele tööpäevale. Milline segadus? Mul ei klapi arvete kuupäevad ja kontoväljavõttes esitatud kuupäevad.
Siis emal on hoiusekonto, pangakonto, arvelduskrediidi konto, kaks laenu majal… Mul läheb palju aega enne, kui ma sellele süsteemile pihta saan. Maksud lähevad erinevatelt kontodelt maha. Siin on nt meediamaks, maksad selle eest, et sul on arvuti, telefon (mis võimaldab netti minna; isegi, kui sa seda teenust ei kasuta ega oska kasutada, aga sul on meedia kasutamise võimalus) ja vist raadio läheb ka sinna alla. Keegi ei nurise, peale minu ema.
Mõned maksud on kvartalipõhised, seega neid ma veel ei tea, pean kaevama. Tuhlama kontoväljavõtetes. Ise arvan, et sellele süsteemile saan pihta alles aasta pärast, kui siiski.
Vee eest maksmise asi pole mul selge. Vett kulutad see aasta, aga selle vee eest maksad järgmisel aastal ja siis on veel mingi tasaarvelduse asi… Või maksad eelmise aasta vee kulu järgi ja järgmisel aastal tasaarveldatakse, kui tarbimine erines…
Vaatasin ema palgalehte ka. Siin makstakse palka kaks korda kuus (USA-s iga nädal, seega on Taani palgamaksmise süsteem USA süsteemile lähemal kui Eesti oma). Palgamaksud on ka väga keerulised. Neid on palju. Haiguspäevade eest maksab tasu ettevõte (mulle tundub nii; võib-olla riik korvab? selle hiljem ettevõttele). Ja arvutatakse haigeolemise tunnid ettenähtud töötundidega. St kui su ametlik tööpäev oleks pidanud olema 7 h, siis saad haige olemise päeva eest haigeolemise tunnitasu korrutades tööl olema pidanud tundide arvuga. Ema teeb tavaliselt ületunde, kuid seda ei arvestata.
Seitsmetunnisel tööpäeval oled aige, siis saad = 7 x … = … DKK. Umbes midagi sellist.
Aga… maksusüsteem on siin nii keeruline, et maksuamet teeb pidevalt vigu. Maksuametile heidetakse ette seda puterdamist. Ema sai 53 DKK-d tagasi, sest kaks aastat maksustati mingit tulu, mida ei oleks tohtinud maksustada. Kõik said tagasi midagi. Riigile läks see viga maksma miljoneid. Ja üks asi on kohtus ja pole senimaani selgeks saanud, kellel on õigus. Mingi maks kinnisvaraga seoses, mida on võetud aastakümneid, aga poleks tohtinud võtta või küsida/nõuda…
See nagu julgustab mind kandideerima oma erialasele tööle. Sest vead on ok siin. Samas ma kujutan ette, et ma lõhkeksin vihast, sest asjad ei klapi. Siin on tavaline asi kasutada mõõtühiku liidet “circa” (umbes).
Ükskord, kui emal oli tööl hästi kiire, siis ülemus tuli tema juurde ja ütles, et vaata üle, kas eelmise kuu töötunnid on õiged. Kuidas ema peaks mäletama eelmise kuu töötunde peast, olles ise tööhoos. (St ema teeb pidevalt ületunde ja seega on raske neid asju meeles pidada.) Aga nii need asjad siin käivad.
***
Ema kasutab arvelduskrediiti, mille intressimäär on meeletu. Tal jääb puudu raha, et maksta selle vee-asjanduse eest (vee-avarii). Ja küsis minu käest, et kui ta võtaks raha arvelduskrediidi arvelt, et kui kulukaks see läheks.
Ma peaksin neid asju peast ja unepealt oskama, aga võtsin Exceli appi ja arvutasin valesti. Ups… Aga õnneks sain lõpuks aru ja panin oma kriitilise meele tööle, et loogiliselt ei saa intress nii suur olla nagu ma arvutasin.
Sellega tahtsin ma öelda, et teooria on tugev all. Aga praktikasse rakendamisega jään ka mina hätta. (Olin nii kindel, et mina küll ei jää, et see, mis on selge, see on selge.)
Ema ütles, et pangalaenu talle ei anta, öeldakse, et nii väikest summat ei tasu võtta, et kulud on suuremad. Pangalaenu ümber tegemisega sama asi. Samas pakutakse vahel panga poolt laenu ümbertegemist. Ema ütles, et ta tahaks, et ma vaataks laenud üle ja läheks temaga panka kaasa, et laenu asja arutada, sest tema ei saa sellest midagi aru. Et mis on soodsam. Ja kuidas erinevaid laenusid võrrelda.
Ülikoolis tegime selliseid ülesandeid palju. Mõned ülesande tekstid tundusid lugedes nii uhked ja selline targa investori tunne tekkis, kui ma neid lahendasin ja õige vastuse sain. Aga probleem oli selles, et ma tegin neid ülesandeid mingi näite abil. Süsteem ei saanud nii selgeks nagu korrutustabel omal-ajal. Tuleb veel harjutada.
Finants Olümpiaadil olid just seda-laadi ülesanded. Kui ma nood ülesanded ära lahendan ja need saaksin nii selgeks, et võiksin neid unepealt lahendada, siis võiksin ma küll juba NY börsile lammutama minna ja emale pangast soodsa laenu välja kaubelda.
Aga praegu ma ei suudaks poole jutu pealt küll arvutusi teha, et kumb laen soodsam on. Kodus vaikselt ja rahulikult nokitsedes saaks küll asja. Saaksin kasutada ülikoolis tehtud näidis ülesandeid (et meelde tuletada).
Ehk… Tarkust olen palju pähe ajanud, aga ei ole veel oma sõiduvees, kuid ema juures saan hea praktika. Just koduseid rahaasju harjutades. Siin on tavaline/traditsiooniline, et laenu-, kindlustuse-, telefoni-, elekteri- ja interneti jms lepingud vaadatakse üle iga poole aasta tagant. Tehakse võrdlus ja valitakse soodsam.
Elektri puhul vaadatakse ainult elektri hinda, sest muid kulusid pole. Ei ole lepingutasu ja muid selliseid varjatud kulusid ja ebavõrdsusi.
Aga nüüd suunduksin ma tagasi selle ema raamatupidamise juurde.
Keelt ei jõuagi ma õppida. Piirdun taanikeelse raadio kuulamisega.