Käisin siis Silvia & Marilini sünnal, mis toimus Silvia juures. Selline…meeldiv sünna, sest a) inimesed väga meeldisid (olid seal ju purcula inimesed nagu Sille, Nele, Ailen, Eliise) ja b) sai tantsida. Tantsimine on alati tähtis, see lisab peole vunki juurde. Aga….
Ma sain teada mõnes mõttes olulist infot: mu sõbranna, või noh, endine sõbranna on kahepalgeline. See teeb haiget, kuid…Nüüd ma tean. Ikka kajab mu peas lause nüüd, et inimesed pole alati need, kes nad paistavad. Kuid selline tegu/teod šokeerivad mind, et inimestes leidub sellist kurjust. Sest tegu polnud ainult ex-sõbrannaga, tegu oli ka teise/teistega..Nojah..Kui pole julgust öelda näkku..Aga mina ei lase end kõigutada, sest mind päästab ikka mu mõtlemine, et mu elus on muud väärtused…Ja ma olen oma arust püüdnud aidata piisavalt seda sõprussuhet jalgele, kuid mõttetu töö, kui nüüd järele mõelda..Mis ikka rassida, kui teine pole valmis üldse mingit huvi üles näitama….Kurb.
Täna oli ka hääleseade Leeloga. Päris masendav on ikka seda Deo Gratiast laulda. See on raske laul, täiesti tunnistan ausalt, minu jaoks. Ma ei ole mingi superrr laulja, kuid selleks peab ikka olema tugev laulja…Kahju. Nii ilus laul. Kuid need nipid, mis sain Leelolt aitavad mind kindlasti, loodan… 
Mis mind täie hooga tabanud on, on koolistress. Täiesti jube on ikka see rutiin, magamatus. Õppida polegi iseenesest palju, kuid see koolis käimine..HUh, jube . Tahaks juba ära…Aga jah, lõpp ei ole kaugel. Proovin siis Liinu sõnul nautida kõike seda…Viimast..
Kuulan MGMT kids. Mulle meeldib see laul..Samuti we don’t speak american. !!!