Ma pole paar päeva oma blogisse jõudnud. Kirjutan nüüd oma mõtted n-ö tagantjärgi.
Kaal tõusis +0,1 kg. Iseenesest polnud see halb, sest tegu pole just väga suure kaalutõusuga. Kuid see oli piisavaks ajendiks, et oma üritusele käega lüüa.
Seega hakkasin juba hommikul oma mitme nädalaga saavutatut hävitama. Sõin kaks „Selga“ küpsist, kaks kaeraküpsist, viis nisukliiküpsist, ühe kommi, oma hommikuse pudru, mis on natuke liiga suur kogus (ühekorraga söömiseks). Jõin teed ja sõin kellegi jäätise ära, seda oli umbes 100 grammi ja veel sõin umbes 50 grammijagu vorsti (see isegi ei maitsenud mulle).
Mõtlen, et oma pudru sektori võiksin süüa kahes jaos: hommikul enne tööle minemist ja teise poole sööksin õhtul peale tööd. Mitut väikest kogust toitu on kergem seedida kui ühte suurt ja puder tuleb ära süüa enne, kui see halvaks läheb.
Peale tööd:
Ma juba plaanisin, et luban endale korraliku kõhutäie vanaema juures. Kuid nagu ikka, kui kontroll lõdvaks lasta, siis kaotab kogu süsteem mõtte. Igatahes… Ma libastusin ikka täielikult. Sõin liiga palju. Õige termin oleks vist, mul tekkis liigsöömishoog ja seda õhtul kella 19.00-22.00 vahel, mis on üks halvimaid aegu söömiseks.
Ma sõin seitse šokolaadikommi, neljane pakk „Activia“ jogurtit, seitse viilu saia ja ühe leivaviilu võiga, peale selle veel juustu, pekist sinki, riisi-piima-suppi umbes 1,5 kulbitäit. Mõnekümne kauna jagu herneid. Jõin kaks tassi magusat kohvi rammusa piimaga ja üks tass seda piima veel lisaks. Veel sõin hapukoore, salatilihe ja rohelise sibulaga salatit 150-200 grammi. Ja seda kõike ühe toidukorrana.
Võib-olla jäi midagi märkimata. Ma ei kirjutanud üles ja arvasin, et söön kõike ja ohtralt. Seega ei pööranud üldse tähelepanu, kui palju ma sõin ja mida ma sõin.
Ühtuks oli kõht punnis ja valutas ning nii halb oli olla. Sõin liiga palju. Ma olen järgnevat lauset juba vist päris mitmel korral kirjutanud. „Ma ei taha enam üle süüa, nüüdsest mõõdan ma toidukoguseid ja söön väikseid koguseid korraga. Ja enam ei kaota toidulaua taga kontrolli oma isude üle.“