enelinhiinas

Peale Shanghais käiku tuli üsna varsti meie (läänemaailma ) uus aasta. Loomulikult hiinlastele see väga midagi ei tähenda ja vanaaasta viimasel päeval oli meil isegi kool, küll aga lühendatud. Peale lõunapausi toimus meil siis igas klassis oma uusaasta pidu. See oli nii hiinalik. Kõigepealt kaunistati klass ära igasuguste sädelevate asjadega, littrite ja õhupallidega. Kõik toolid ja lauad lükati seina äärde, et keskel oleks ruumi etenduste jaoks. Peod olid igas klassis peaaegu ühesugused. Klassiõpilased tegid väga palju hiinapäraseid näidendeid ja laulsid, kohati tundus, et ma olen sattunud 5. klassi klassiõhtule . Lõpus isegi mina laulsin koos mõne klassikaaslasega ühe laulu. See pidu vist kestis kokku 1 tund. Kui pidu oli lõppenud, siis me võisime koju minna. Mina ja Soome tüdruk Viivi läksime maniküüri, kuna hiinas on see väga odav ja mugav. Maniküüris saime me eraldi kahe inimese toa koos ülimugavate lamamistoolidega. Me lihtsalt lamasime seal ja vaatasime telekat, kui nemad tegid meile maniküüri . Peale maniküüri vahetusema helistas mulle, et ma läheksin kiiresti koju, sest kui mu koduabiline läks õe koolibussile vastu, jättis ta oma võtmed koju, nii et nad istusid seal ukse taga ja ootasid mind. Sel samal õhtul sain ma ka teada, et me kolime oma vanasse majja tagasi, sest selles kõrgel asuvas korteris olevat liiga külm. Nii mu vanemad ütlesid, et me läheme sinna kuni külmad ilmad on möödas, aga pärast tuli välja, et me jäämegi sinna elama, tagasi enam ei lähe. Vanaaasta õhtu ei olnud mulle mitte midagi muud, kui oma osade asjade pakkimine ja uude koju kolimine, kus ma Zhengzhou alguspäevil elasin. Õhtul me vaatasime lihtsalt õega telekat ja läksime magama. Teised vahetusõpilased läksid isegi välja, aga ma ei saanud minna, kuna mu vanemaid palusid mul koju jääda, et õde üksi kodus ei oleks.

Reedel, uue aasta esimesel päeval oli meil vaba päev. Me läksime oma õega vanavanemate juurde. Peale seda me läksime kõik koos ujuma, pesema. Lõpuks ma avastasin ennast kusagil ujulas, kus oli eraldatud pooled meestele ja naistele ja keegi seal naiste poolel ujumisriideid ei kandnud. Alguses oli see ikka väga imelik, aga lõpus harjusin ikka ära. Seal ujulas oli palju erineva suurusega basseine, erineva temperatuuriga. Isegi oli 40 kraadist vett, mis lausa kõrvetas sisse minnes. Kui me saime pestud ja mingid selle keskuse lühikesed püksid ja pluusi selga pandud läksime me üles korrusele, et endale midagi süüa vaadata. Kuna mu õele ei meeldinud see söök seal, siis me otsustasime, et me sööme pärast kusagil väljas. Enne sealt keskusest lahkumist, me käisime veel korra jõusaalis jooksulintide peal jooksmas. Mu õele tundus see väga naljakas. Imelik on see, et seal pead sa ennast kõigepealt ära pesema ja siis saad alles hakata trenni tegema ja higistada . Seal korrusel oli veel isegi nii-öelda kinosaal. See oli üks päris suur saal, mis oli täiesti pime ja seal ruumis oli väga palju lamamistoole koos väikeste telekatega. Nii et sinna võis lihtsalt minna ja istuda ja rahus telekat vaadata. Seal me olime päris tükk aega. Kui me lõpuks kõik valmis olime, läksime riideid vahetama ja peale seda välja McDonaldsisse sööma. Sinna tulid ka meie vanemad meile järgi, aga mu õde läks sõbranna juurde ööseks, nii et meie vanemad viisid mu enne meie uude koju minekut sinna CBD nüüd vanasse koju kohvrit pakkima. Ma lootsin, et ma ei pea oma asju pakkima hakkama enne, kui ma tagasi Eestisse lähen. Nüüd ma pidin kõik need asjad uuesti sinna kohvrisse mahutama. Mõned asjad isegi jäid veel sinna koju, ma loodan, et saan need ikka kunagi kätte.

Terve laupäev ja pühapäev me ikka veel kolisime oma asju sinna koju. Kolimine uude koju tähendas minu jaoks seda, et mul ei ole enam oma väga ilusa vaatega CBD tuba, ega oma enda mõnusat voodit, ega ka oma tekki. Õnneks on mul siiski oma padi . Kuna selles uues kodus on ainult kaks magamistuba, siis pean ma magama oma õega ühes voodis, ühe teki all. Nendel päevadel, kui ma sain aru, et see pole lihtsalt ajutiselt, vaid jääbki nii, olin ma päris vihane ja tujust veidike väljas.

Peale Shanghais käiku tuli üsna varsti meie (Läänemaailma ) uus aasta. Loomulikult hiinlastele see väga midagi ei tähenda ja vanaaasta viimasel päeval oli meil isegi kool, küll aga lühendatud. Peale lõunapausi toimus meil siis igas klassis oma uusaasta pidu. See oli nii hiinalik. Kõigepealt kaunistati klass ära igasuguste sädelevate asjadega, littrite ja õhupallidega. Kõik toolid ja lauad lükati seina äärde, et keskel oleks ruumi etenduste jaoks. Peod olid igas klassis peaaegu ühesugused. Klassiõpilased tegid väga palju hiinapäraseid näidendeid ja laulsid, kohati tundus, et ma olen sattunud 5. klassi klassiõhtule . Lõpus isegi mina laulsin koos mõne klassikaaslasega ühe laulu. See pidu vist kestis kokku 1 tund. Kui pidu oli lõppenud, siis me võisime koju minna. Mina ja Soome tüdruk Viivi läksime maniküüri, kuna hiinas on see väga odav ja mugav. Maniküüris saime me eraldi kahe inimese toa koos ülimugavate lamamistoolidega. Me lihtsalt lamasime seal ja vaatasime telekat, kui nemad tegid meile maniküüri . Peale maniküüri vahetusema helistas mulle, et ma läheksin kiiresti koju, sest kui mu koduabiline läks õe koolibussile vastu, jättis ta oma võtmed koju, nii et nad istusid seal ukse taga ja ootasid mind. Sel samal õhtul sain ma ka teada, et me kolime oma vanasse majja tagasi, sest selles kõrgel asuvas korteris olevat liiga külm. Nii mu vanemad ütlesid, et me läheme sinna kuni külmad ilmad on möödas, aga pärast tuli välja, et me jäämegi sinna elama, tagasi enam ei lähe. Vanaaasta õhtu ei olnud mulle mitte midagi muud, kui oma osade asjade pakkimine ja uude koju kolimine, kus ma Zhengzhou alguspäevil elasin. Õhtul me vaatasime lihtsalt õega telekat ja läksime magama. Teised vahetusõpilased läksid isegi välja, aga ma ei saanud minna, kuna mu vanemaid palusid mul koju jääda, et õde üksi kodus ei oleks. Reedel, uue aasta esimesel päeval oli meil vaba päev. Me läksime oma õega vanavanemate juurde. Peale seda me läksime kõik koos ujuma, pesema. Lõpuks ma avastasin ennast kusagil ujulas, kus oli eraldatud pooled meestele ja naistele ja keegi seal naiste poolel ujumisriideid ei kandnud. Alguses oli see ikka väga imelik, aga lõpus harjusin ikka ära. Seal ujulas oli palju erineva suurusega basseine, erineva temperatuuriga. Isegi oli 40 kraadist vett, mis lausa kõrvetas sisse minnes. Kui me saime pestud ja mingid selle keskuse lühikesed püksid ja pluusi selga pandud läksime me üles korrusele, et endale midagi süüa vaadata. Kuna mu õele ei meeldinud see söök seal, siis me otsustasime, et me sööme pärast kusagil väljas. Enne sealt keskusest lahkumist, me käisime veel korra jõusaalis jooksulintide peal jooksmas. Mu õele tundus see väga naljakas. Imelik on see, et seal pead sa ennast kõigepealt ära pesema ja siis saad alles hakata trenni tegema ja higistada . Seal korrusel oli veel isegi nii-öelda kinosaal. See oli üks päris suur saal, mis oli täiesti pime ja seal ruumis oli väga palju lamamistoole koos väikeste telekatega. Nii et sinna võis lihtsalt minna ja istuda ja rahus telekat vaadata. Seal me olime päris tükk aega. Kui me lõpuks kõik valmis olime, läksime riideid vahetama ja peale seda välja McDonaldsisse sööma. Sinna tulid ka meie vanemad meile järgi, aga mu õde läks sõbranna juurde ööseks, nii et meie vanemad viisid mu enne meie uude koju minekut sinna CBD nüüd vanasse koju kohvrit pakkima. Ma lootsin, et ma ei pea oma asju pakkima hakkama enne, kui ma tagasi Eestisse lähen. Nüüd ma pidin kõik need asjad uuesti sinna kohvrisse mahutama. Mõned asjad isegi jäid veel sinna koju, ma loodan, et saan need ikka kunagi kätte. Terve laupäev ja pühapäev me ikka veel kolisime oma asju sinna koju. Kolimine uude koju tähendas minu jaoks seda, et mul ei ole enam oma väga ilusa vaatega CBD tuba, ega oma enda mõnusat voodit, ega ka oma tekki. Õnneks on mul siiski oma padi . Kuna selles uues kodus on ainult kaks magamistuba, siis pean ma magama oma õega ühes voodis, ühe teki all. Nendel päevadel, kui ma sain aru, et see pole lihtsalt ajutiselt, vaid jääbki nii, olin ma päris vihane ja tujust veidike väljas.