Võigas ja verine unenägu

Tulin koju, jõin Fervexit ning mõtlesin, et läheks magama. Sest haiguse vastu aitab puhkamine kõikse paremini (jah, ma olen haige, just kooli alguses). Ja mis siis ilmutas endas unenägu…

Lauluväljak, mis muudetud kontsertlavaks, nagu Eurovisiooni lava oli seal, selline läikiv ja klaasist. Toimusid proovid, kuhu kutsuti mind taustalauljaks, mis pidi olema ääretult suur au. Ma ei tahtnud sinna minna, kuna olin suhteliselt kindel, et ma ei oska laulda. Siis helistas U.U nii Jaanikale kui Jürile, et küsida, mis toimub. Nad seletasid väga üksikasjalikult lahti. Kõik oli väga nõudlik. Igatahes Jaanika K. ütles, et nii Liisi, sina pead eeslaulja olema. Ma sattusin täiesti paanikasse, kuna ma olin seda laulu vaevalt kuulnud ja ma ütlesin, et lähen minema. Läksingi õhtul siis rongi peale. Sündmustik vahetus…
Oli päev, sõitsin rattaga Kehtnast Põlma poole. Suht see kurv ja vahemaa, mis on enne seda viimas metsatukka enne Põlma risti, olingi ma seal ja vaatasin seljataha millegi pärast. Auto tegi enne seda pimedat kurvi möödasõitu, kuid kurvi tagant tuli suur rekka. Hullult pidurdati ja rekkamees karjus:” Kurat, sa ei saa teha möödasõitu sellises kurvis”. Ma tulin ratta pealt maha, sest asi osutus väga hulluks. Väga suur autoavarii oli ikkagist juhtunud. Selles autos, millega sooritati möödasõit, seal olid mees, naine ja lapsed: poiss ja tüdruk. Mees oli surnud, kuid aitasin välja ta poja ja viisin ta teeserva rohule. Järgmiseks aitasin ema välja, ta oli näost verine, kuid tundus olevat lihtsalt teadvusetu. Kaassõitja istme peal olles tõstsin välja ka verise jala, see oli avarii käigus mehest irdunud. Viimaseks võtsin tüdruku enda kätele, ta hingas veel.
Liikusime edasi. Seal olid teised autod veel, kuid needki paistsid olevat täidetud veriste surnutega. Ometi oli seal veel keegi, keegi lähedane, aga ma ei saanud aru, kes see võis olla. Ainult adusin, et naissoost isik. Temaga koos hakkasin ootama kiirabi, mõtlesin, et miks neil nii kaua läheb. Olime mingi lagunenud vana maja juures (reaalselt seda ei eksisteeri seal), kui sõbranna ütles, et ära vaata seina. Vaatasin ikka, kuid ei näinud midagi. Sõbranna lisas, et seal on surnud mehe huuled, milllel roomab sitikas..ja on tikker. Vahepeal sõitis selline väike valge kaubabuss mööda ja ka Urmas oma bussiga. Urmas ei peatunud. Rääkisin sellele sõbrannale, kui inimene on šokis, siis veri läheb jäsemetest nagu käed ja jalalabad valgeks, sest veri koondatakse südamesse ja ajju. Ja vaatasin enda sõrmi, need olid otsast 5 cm valged. Ning siis hakkas mul ninast verd jooksma. See jooksis ka siis veel, kui lõpuks kiirabi saabus. Sealt väljusid nooremapoolsed meedikud, kellel olid linased riided seljas ning peas selline rahvariidevöösarnane lai pael. Mul oli hea meel neid näha, aga mu ninast hakkas veel hullemini verd purskama. Ja tajusin veel midagi…
See väike tüdruk mu käte peal oli juba mõnda aega surnud olnud.

Vot sedamoodi unenägu siis. Päris rõve..Ja mis kordus kõige sagedamini? Sõna veri..seda oli ka retsi moodi seal. Aga ma läksin teki alla ka nii, et dressipüksid ja paksud sokid jalas. Ehk siis mul hakkas palav. EI tea, kas me näeme sellepärast halbu unenägusid, kui on väga palav tuba, et hakkame kiiremini hingama -> pulsisagedus suureneb -> veri hakkab kiiremini liikuma -> adrenaliin …? Ei tea. Kui aega on ja meelest ära ei lähe, siis võiks otsida vastust ja siia postitada.