Täna lähen siis oma sülearvutiga. Vaatan, mis saab. Natuke on veel seda ootusärevust. Töö ei ole muutunud rutiinseks, ma pole veel harjunud, aga tegelikult on mul ju 2 või 3 päev alles. Ma ei karad väga.
Mu sülearvutile pandi peale uus Office programm. Ja ma sain ligipääsu laoprogrammi ja sain omale e-maili. Justkui minuga soovitakse pikemat töösuhet.
Samas tundus mulle täna, et juhataja pole minuga rahul. Ta pani vaheukse kinni ja rääkis raamatupidajaga midagi. Arvasin, et ju nad minust räägivad, aga hiljem mõtlesin, et see ei pruukinud üldse nii olla. Võib-olla nad rääkisid hoopis sellest teisest kliendihaldurist.
Minu juhendaja on minu ülemuseks. Tundub, et ta naudib seda. Ma olen temast kaks aastat vanem ja kõrgharitud, aga tema on juba ülemus. Alguses see häiris mind, aga siis ma mõtlesin, et pole oluline, mida tema mõtleb või arvab. Las naudib seda nii kaua kui saab. See võib jääda ainukeseks rõõmuks tal. Peamine on see, mida mina mõtlen ja arvan. Mina arvan, et kuskilt tuleb alustada. Ja see on minu jaoks üsna hea koht alustamiseks.
Kui ma praegu seda ebameeldivat algust ära ei tee, siis peaksin ma arvatavasti selle hiljem tegema. Vaevalt, et ma sellest pääseksin.
Ma olen tööpäeva alguses üsna rõõmus, siis ma natuke väsin. Kuid tööpäeva lõpus olen ma omadega täitsa läbi. Pea on nii paks, et ma ei saa enam millestki aru. Ma ei tõuse kordagi oma laua tagant püsti. Vaid lõuna ajaks ja koju minekuks.
Samas täna ma ootasin tööpäeva lõppu. Mu töökaaslane pakkis juba vaikselt asju ja läks kümmekond minutit varem ülemuse jutule, et aega veeta. Küll ta ikka käitub pugejalikult või ka kavalalt. Ta võtab oma lõuna ka maksimaalselt ja tuleb hiljem tööle.
Mina nii ei oska eriti. Mina tahaks rutiini. Lähen tööle kindlaks ajaks ja lõpetan ka. Samas ma tahan alustatud asjad ka lõpule viia ning olen valmis selle võrra ka kauem töötama. Kuid seal tuleb mul vist õppida asju poolikuks jätma. Täna oli mu lõuna ka lühem. Sest ma jõudsin varem oma töölaua taha ja mida ma seal ikka niisama passin. Läksin hiljem lõunale ja vaatasin, et mu töökaaslane juba töötab ning hakkasin ka tööle. Kuigi oleksin võinud veel lõunatada. Kohvi ma ei joo ja toaletis ma ka ei käi ning suitsu ma ka ei tee. Pole ajakulutamise momenti. Kui töö, siis 100% töö.
Töö juures on nii, et kui ülemus varem ära läheb, siis lõpetavad kõik nii nagu raamatupidaja. Kuna raamatupidaja tuleb kella 8-ks tööle, siis tema lõpetab 16-ajal. Aga mina ju ei tea, kuna täpselt ja ma ei oska oma asju planeerida.