Telefon hakkas helisema

Mulle tavaliselt keegi ei helistanud. Juba mitu kuud oli telefon vaikne. Kahtlustasin, et on katki läinud või on leviga probleeme. Aga muid kanaleidpidi ka mind ei otsitud. Aga eile…

Mulle helistati töö asjus (vanaema helistas ka)… Täna lähen last hoidma (seda sama oma hoolealust). Ja vist saan selle nädala lõpuni käia. Lisaraha oleks hädasti vaja. Mul on rahad üsna otsakorral ja H on mu peale ühe asja pärast kuri ning nüüd otsib põhjust, et mulle koht kätte näidata. Tekitada enda ees kohustus või lihtsalt tekitada olukord, kus saab mulle näpuga näidata ja n-ö mu ego pihta lüüa.

Sellised väiksed võimumängud meil siin. :D Aga ma ei muretse. Püüan olla eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning mitte anda talle ühtki põhjust või ajendit minu n-ö ründamiseks (vaimsel tasandil).

Vähemalt on põnev. Ja niimoodi läheb aeg ka kiiremini…

Kuigi ma loen juba hommikuid mainkuuni. Mu kass kräunub hommikuti ja nüüd see ajab H-d hullult närvi. (Varem elas selle üle.) Ja siis ma püüan kassiga tegeleda, et ta vait oleks. Ust pean hoidma koguaeg kinni… Hommikused toimingud tuleb täiega läbi mõelda, et ühe käimisega võimalikult paljud asjad saaksid tehtud. Ja kassi ei saa väga kauaks üksi jätta.

Aga see kõik tuleb mulle kasuks.

Aga H tusatsemise juures on see hea, et enam mul seda vastikut tunnet ei ole (armastus, armukadedus, meeldimine). Eile ta helistas kellelegi. Mulle tundus, et ajas ühte oma madratsit taga. Ma kujutasin ette, et tahab mind armukadetaks muuta. (Raudselt vaid ettekujutus, muudan oma elu põnevamaks.) Aga kuna ta nii nõme oli enne, siis mul oli tegelt ka suva, kellega ta räägib ja mida ta räägib. Õhtul enne uinumist mõtlesin magistritööle, pean juhendajale kirjutama. Endale olen eesmärgiks teinud, et täna. Aga nüüd tuli see töö vahele. Kuid siiski ma püüan. Vahel ma olen tubli ja suudan oma tihedast plaanist kinni pidada. :D

Seega. Mulle väga sobib, et H nõmetseb.

Täna on jälle selline tunne, et ma saan hakkama, et kõik laabub iseenesest. Rahad otsas, tuli tööle kutse. Tunded H vastu kasvasid üle pea, H hakkas tusatsema. Alustasin kella 5:00-st ärkamist, enam pole see üldse probleem ja seetõttu ongi lihtne tööle minna. Saan enne tööleminekut veel pika postituse kirjutada.

Täna, vähemalt praegu olen ma sellest kraavist väljas. (Aga kuna teed on libedad, siis võin ma sinna uuesti sattuda.) :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>